Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Egert-Gerret Kreek

Eesti Energia Kaevanduste juht Andres Vainola teatas sel nädalal, et muutlike turgudega kohanemiseks, tuleb kaevandamine efektiivsemaks muuta. Kasutusele võetakse uudne kamberlaava tehnoloogia, kuid seeläbi kaotab umbes 200 kaevurit oma töö.

Millised võimalused on koondatud kaevuritel Ida-Viru maakonnas tööd leida ja kas 200 on üldse märkimisväärne hulk?

Tööpuudus on teiste maakondadega võrreldes olnud Ida-Virumaal stabiilselt kõige kõrgem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel oli mai lõpu seisuga töötuid kokku 5782 ning töökohti 486.

Tööjõu muutused energiasektoris

Ida-Virumaa on üle elanud suuremaid koondamislaineid, viimati eelmise aasta lõpus, kui VKG sulges kaks õlivabrikut - siis koondati üle 270 inimese.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa kommenteerib: „Sulgesime aasta lõpus kaks õlivabrikut, millest tänaseks on ühe töö taastatud." Teise põlevkivi vabriku taasavamine ootab aga lisainvesteeringuid.

„Kui inimeste hulga vähenemisega kaasneb ka efektiivsuse kasv siis võib antud tööjõu muudatust pidada pigem positiivseks," pakub ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

„Kui võtta arvesse, et mäetööstuses töötas eelmise aasta lõpu seisuga 4,2 ja energeetika sektoris 8,1 tuhat inimest, siis ei saa antud kontekstis öelda, et tegu on väga laialdase koondamisega."

Kaevuriamet on vägagi nõutud

Kogu esimese kvartali lõikes oli Ida-Virumaal pakkuda seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele 297 vaba töökohta ning oskus- ja käsitöölistele 323 vaba töökohta, mistõttu võib öelda, et kaevandustest vabanenutele on vastava ala töökohti pakkuda küll.

MKM-i sõnul on kaevurina töö leidmine raske, sest kaevandusi omavad vaid vähesed ettevõtted. Võimalik on leida aga vähemtasustatud, kuid ohutum töökoht.

„Tegu on peamiselt mingite masinate operaatoritega või mehaanika valdkonna asjatundjatega ning antud kogemused ja haridus annavad väga head väljavaated tööd saada teistes valdkondades," väidab MKM-i esindaja.

Tööliste edasised võimalused

Eesti Energia Kaevanduste juhi, Andres Vainola sõnul siirduvad paljud ligi 200-st töölisest pensionile. Koostööd tehakse ka fondidega, mis aitavad koondatutel leida uusi töövõimalusi ning pakuvad ümberõppestipendiumit.

Ka Viru Keemia Grupp koondas 2014. aasta lõpus hulgaliselt inimesi, kuid MKM sõnul polnud sellel riiklikul tasandil märkimisväärseid tagajärgi: „Kuna neil inimestel oli korralik tööandja, olid nad ka vastavalt seadustele kindlustatud ning vastavate tagatistega kaetud."

Tööle tagasi

Ida-Viru maavalitsuse avalike suhete nõunik Ago Gaðkov selgitab, et VKG kavatseb õlivabrikud taaskäivitada: „Tööle võetakse sama arv inimesi, kui koondati. Ei ole välistatud, et midagi taolist juhtub ka kaevandustes. St mõne aja pärast võetakse inimesi tagasi."

"Energiasektor on praegu väga ebastabiilne ja nõudlus kõikuv, mis tähendab ka tööjõuvajaduse ebastabiilsust."

Ka MKM-i esindaja on optimistlik: „Eelmisel kuul teatas VKG et loob aasta lõpuks juurde 300 uut töökohta, seega tundub et selles valdkonnas erilist tööpuudust karta pole. Üldiselt kehtib ka Ida-Virumaal sarnane situatsioon, kus puudu on pigem oskustööjõust, kuhu alla võib ka kaevurid liigitada. Ning tööpuudus valitseb pigem oskusteta hõivegruppides."

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Rivo Veski
Kasulik.ee

Delfi Kasulik uuris Rimi, Selveri ja ETK gruppi kuuluvate poodide Maksimarketi ning Konsumi esindajatelt, kui palju on miinimum ja maksimum mida vaid kassapidajana töötav inimene neil teenida saab.

Rimis 560 euro kanti

Rimi pressiesindaja Katrin Bats vastas küsimusele, kas vastab tõele, et Rimides on kassapidaja keskmine brutotasu 560 eurot (neto u 463 eurot), et nii see tõepoolest on. „Rimi keti kauplustes on võimalik oma taset tõsta ning seeläbi ka sissetulekut parandada. Üsna tavaline on ka see, et teenindajad teevad üsna kiirelt karjääri ning liiguvad heade tulemuste puhul kiirelt kõrgemale positsioonile, kus ka töötasu juba teisest klassist," selgitas Bats konkreetseid näiteid toomata.

Kuid arusaadavalt pole neid näiteid ka lihtne tuua, sest palganumbri suurus sõltub Rimides (nagu ka paljudes teistes poodides) piirkonnast, kus kassiir töötab. „Näiteks Tallinnas ja Harjumaal tuleb teenindajatele maksta veidi kõrgemat töötasu. Vastasel juhul poleks pealinnas ja selle ümbruses kedagi kliente teenindamas," ütles Bats.

Kuna töötasud on kõikides kettides üsna sarnased, mängivad Batsi sõnul väga olulist rolli ka erinevad hüved, mida ettevõte oma töötajatele pakub.

Selveris 550-610 eurot

Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu kinnitusel tehakse nende ketis kõik, et töötajaid väärtustada. Oluline osa on selles konkurentsivõimelisel ja piisaval töötasul, meeldival töökeskkonnal, sportimisvõimalustel ja muulgi.

„(Bruto)töötasu jääb Selveri teenindajatel enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot). Tulemustasude osas juurutame süsteemi, mis toetab otseselt palga kasvu võimalikkust läbi paremate tulemuste," edastas Erilaid.

Samuti tagab Selveri kassapidaja palgatõusu valmidus suuremaks vastutuseks. „Teenindajatel on ka vastavalt omandatud pädevustele võimalus oma palgataset tõsta. Lisaks motiveerivad meie töötajaid head võimalused teha ettevõttes karjääri," tutvustab Erilaid Selveri kassapidaja võimalusi karjääriredelil.

Erilaid lisab, et viimastel aastatel on teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui riigis tervikuna. „Samas on senine palgatõus kooskõlas kaupluste käibe ja efektiivsuse kasvuga ja saab ka edaspidi jätkuda vaid koos nimetatud näitajate paranemisega," andis Erilaid lootust.

Maksimarketites ja Konsumites 570 eurot

Maksimarketi ja Konsumi poodide kassapidajate palgataseme kohta toob ETK Grupi kommunikatsioonijuht Ivo Rull näite Laagri Maksimarketi põhjal. „Sellesse kauplusesse võetakse müüja tööle 570-eurose kuupalgaga (neto u 470 eurot)," ütleb Rull.

Kõik ETK Jaekaubanduse müüjad saavad Rulli selgitusel võimalusel läbida atesteerimisi kaks korda aastas. Atesteerimiste käigus näitavad müüjad oma teadmisi erinevatest tööprotsessidest, Säästukaardi ja Säästukaart Plussi põhimõtetest, firma väärtustest ning seadusandlusest. Atesteerimisega saab müüja jõuda kolmandale astmele, mis toob palgale lisa 100 eurot (670 eurot, mis netotasuna on u 548 eurot).

Sõltuvalt poe asukohast või muudest tingimustest võib ETK Jaekaubanduse ASi müüja palk olla ka kõrgem. „Näiteks Raudalu Konsumi müüja I astme (tööletuleku) palk on 650 eurot (neto u 532 eurot) ja III aste seega 750 eurot (neto u 609 eurot). Põhjuseks müüjate keerukam leidmine väljaspool Tallinna ning piirkonna kehv kaetus ühistranspordiga," selgitab Rull suurema palganumbri põhjuseid.

Lisaks motiveerivale palgale pakub ETK oma töötajatele lepingut spordiklubiga, millega saab kas tasuta või soodushinnaga kasutada ujulaid ning spordisaale, täiendavat staaþipuhkus kuni 5 päeva sõltuvalt töötatud ajast ning 10-protsendilist ostusoodustust ETK poodides.

Prismas 487-672 eurot

Prisma pressiesindaja Silver Säga sõnul ei ole Prisma Peremarketis eraldi kassapidaja ametikohta. „Prisma kauplustes töötavad müüja-kassiirid vastavalt hetkevajadusele nii kassas kui müügisaalis. Kauplustes oleme sisse viinud oskustasemete süsteemi, milles on kolm erinevat astet. Kõikidel müüja-kassiiridel on võimalik oma oskustaset tõsta, sooritades nii teoreetilise kui ka praktilise testi kaupluse tööd ja Prisma Peremarketit puudutavatel teemadel. Kolmandal oskustasemel oleva müüja-kassiiri töötasu on Prisma kauplustes Tallinnas 4 eurot tunnis ja väljapool Tallinna linna asuvates kauplustes 3,93 eurot tunnis,“ tõi Säga välja.

Kõigi tunnipalgaliste töötajate töötasule lisandub ka efektiivsustasu, mis sõltub iga kaupluse kalendrikuu tulemusest. „Efektiivsuse lisatasu võib ulatuda 0,35 eurot iga töötatud tunni eest ja jõuluperioodil rohkemgi,“ lisas Säga.

Tallinna Prisma kauplustes müüja-kassiiri brutopalk vahemikus 534-672 eurot (neto u 442-549 eurot) ning Tartu ja Narva Prismade müüja-kassiiridel 487-660 eurot (neto u 406-540 eurot). Nendele summadele lisandub kaupluse heade tulemuste korral efektiivsustasu.

Maximas 550 eurot

Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratetsi sõnul on kassapidaja üks jaekaubanduse võtmeametitest nii töö omapära kui ka töötajate arvu poolest.

„Täna ligi 34 protsenti Maxima Eesti kaubandustöötajatest on just kassapidajad. Väärtustades selles ametis töötavate inimeste panust, teeme kõike endast sõltuva, et nad oleksid enda tööga rahul ja teeksid seda aina paremini. Nii ulatub Harjumaa kaupluses töötava Maxima Eesti kassapidaja keskmine kuupalk 550 euroni kuus (neto u 455 eurot)," avaldas Ljubobratets.

Lisaks sellele on Maxima kassapidajal võimalik igakuiselt saada mitmeid preemiaid, näiteks kvaliteetse ja kiire teeninduse eest, mille kogusumma võib ulatuda kolmandikuni kuupalgast. „Lisaks töötasule on kassapidajal, nagu ka teistel Maxima Eesti töötajatel, võimalik saada ka mitmeid hüvesid alates heast töökeskkonnast ja soodustusest kuni koolituste ja toetusteni. Selleks, et parendada kassapidajate töötingimused veelgi, sooviksime edaspidi pöörata senisest suuremat tähelepanu muu hulgas ka suhtumisele antud ametisse - oskuslik teenindus on väärt nii õppimist kui ka kiitmist," lisas Ljubobratets.

Hea kassapidaja - kirjuta , mis on sinu tööstaaþ, palju saad palka ja millest sõltub preemia saamine.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Poekettide esindajate antud info põhjal - palju ühes või teises poes kassapidajale palka makstakse - tehtud artikli peale kirjutas Delfile seitse aastat Selveris töötanud kassapidaja Kristina irooniliselt: „Lubage naerda!"

Tema lugu lühidalt kokku võttes kõlaks nii - Selveris tuli seitse aastat kassapidaja tööd teha selleks, et teenida igakuiselt 500-eurost netopalka.

„Töötan Selveris seitse aastat ja kõik atesteerimised on mul tehtud. Palk pole aga vähemalt kaks aastat tõusnud. Ajavad lolli ila," ütles Delfi Kasuliku Facebooki lehele postitatud uudislinki kommenteerinud staaþikas kassapidaja Kristina.

Naise sõnul on ta põhipalk täpselt sama, mis see oli seitse aastat tagasi. „Lisandunud on ainult tänu tasemeeksamitele tehtud summad, aga need on naeruväärsed," ütles Kristina.

Ta lisas, et uute töötajatega, kes tulevad tänasel hetkel tööle, on temal palgavahe tunnitöötasus vaid 60 senti. „Kas see on normaalne, et seitsme aastaga on minu tunnipalk tõusnud 60 senti?" küsib Kristina retooriliselt, kelle sõnul vanu töötajaid Selveris ei hinnata.

„Kui küsisime kaupluse juhatajalt, kas meil on palgatõusule ka lootust, tuli kohene vastus „ei"," mäletab Kristina hiljutist seika.

Praegu teenib Kristina enda sõnul tunnitasu 3,65, mille sees on põhitunnitasu 2,98 eurot, pädevustasu (või siis saavutatud taseme tasu) 0,23 ning kvaliteeditasu 0,44 eurot. Kui Kristina töötab täistööajaga, teenib ta 613 eurot, millest tema pangakontole laekub 503 eurot.

Kommentaariks Kristina kirjutatule edastas Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid, et Selveri poolt ei ole korrektne konkreetse töötajaga kokkulepitut kommenteerida. „Siiski lisan, et antud töötaja töötasu on viimastel aastatel tõusnud nii põhipalga kui pädevustasude osas," märkis Erilaid.

Delfi Kasulikule edastas Erilaid päeva esimeses pooles ilmunud poekettide kassiiride palgaloo jaoks, et nende poodides jääb kassapidajate brutotöötasu enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot) ning et tulemustasude osas juurutatakse süsteemi, mis toetab otseselt palga kasvu võimalikkust läbi paremate tulemuste.

Samuti ütles Erilaid, et Selveris tagab kassapidaja palgatõusu tema valmidus suuremaks vastutuseks. „Teenindajatel on ka vastavalt omandatud pädevustele võimalus oma palgataset tõsta. Lisaks motiveerivad meie töötajaid head võimalused teha ettevõttes karjääri," tutvustas Erilaid Selveri kassapidaja võimalusi karjääriredelil.

Erilaid lisas, et viimastel aastatel on teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui riigis tervikuna. Selle kommentaari peale Selveris seitse aastat töötanud kassapidaja sõna võttiski.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Olen hetkel rangluu murruga haiguslehel, parem käsi on täiesti rivist väljas. Kuna minu töö ei seisne ainult arvuti kasutamises, siis olen haiguslehel üsna kaua. Probleem on aga selles, et mul on raske vasaku käega isegi arvutit kasutada, tööandja aga palub mul pidevalt kodus aruandeid ja üsna mahukaid raporteid koostada,» kirjutas lugeja.

«Ta on mul palunud isegi töö juures käia. Kuna muretsen oma töökoha säilimise pärast, siis olen talle ka paar korda vastu tulnud. Kuidas aga ma sellises olukorras seadusesilmis käituma pean ja kuidas tööandja saab mulle minu töötunnid haiguslehe ajal hüvitada?» küsis lugeja.

Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.

Kui töötaja viibib haiguslehel ehk on ajutiselt töövõimetu, on tal õigus keelduda tööülesannete täitmisest ning tööandjal puudub kohustus maksta selle aja eest töötasu. Tööandja ei tohi lubada haiguslehel olevat töötajat tööülesandeid täitma. Seda enam ei tohi tööandja töötajalt nõuda, et ta tööle tuleks. Tuleb arvestada, et vastavalt ravikindlustuse seadusele ei ole töötajal õigus saada töövõimetuse hüvitist, kui ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töökohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Seega kui viibite haiguslehel, ei tohi te töökohustusi täita ning tööandja vastavale nõudmisele peaksite vastama keeldumisega. Kui aga juba asusite töökohustusi täitma, on teil õigus saada töölepingus kokkulepitud töötasu.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter