Üksikasjad

Avaldatud: 22 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Minu laps sai maikuus kolmeaastaseks. Kasutasin aasta alguses ära kolm tasulist lapsepäeva. Kas see tähendab, et ülejäänud kolm lapsepuhkuse päeva läks kaotsi või on mul neid võimalik veel kasutada?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Töölepingu seaduse kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasustatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. 2015. aastal on lapsepuhkuse päevatasu 18,57 eurot.

Emal või isal on õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Lapse kolmeaastaseks ja 14-aastaseks saamisel antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega antud juhul on teil sel aastal võimalus ära kasutada ka oma ülejäänud kolm tööpäeva lapsepuhkust, seda olenemata sellest, et laps sai juba kolmeseks.

Kui lapsepuhkust puhkuste ajakavas märgitud ei ole, siis tuleb puhkuse kasutamisest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatada. Lapsepuhkust võib kasutada nii osade kaupa kui ka järjest – oluline on silmas pidada, et lapsepuhkust antakse tööpäevades.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Ametiühingute keskliit pöördus täna riikliku lepitaja poole, et leida lahendus järgmise ja ülejärgmise aasta alampalga küsimusele. Aprillist peetud kõnelused tööandjate keskliiduga pole tulemusi andnud ja erinevus nõudmise ja pakkumise vahel on väga suur.

Alampalga küsimust arutasid sel nädalal nii ametiühingute keskliidu juhatus kui tööandjate keskliidu volikogu. Kumbki oma seisukohtades järeleandmisi ei teinud. Ametiühing nõuab jätkuvalt tulevaks aastaks alampalka 488 eurot ja ületulevaks 609 eurot. Tööandjate hinnangul võiks miinimumpalk olla 417eurot järgmisel ja 448euro ülejärgmisel aastal.

Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul tuleb uus alampalk kokku leppida septembri alguseks, et see kajastuks ka riigieelarves. „llma lepitaja abita võib see eesmärk jääda täitmata. Suhted tööandjatega on head, aga läbirääkimised ei liigu,“ ütles Peterson.

Ametiühingute soov neil läbirääkimistel on leevendada palgavaesust. Eestis on enam kui 40 tuhat alampalka või sellele lähedast palka teenivat täiskohaga töötegijat. Et inimeste töökohad säiliksid, tuleb ametiühingu hinnangul allkirjastada kolmepoolselt valitsusega ka majanduslike meetmete pakett, mis võimaldab ettevõtetel alampalga kiirema kasvuga reaalselt toime tulla.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Juunis alustasid kõigis maakondades tööd tööandjate konsultandid, kelle ülesandeks on oma piirkonna tööandjaid igakülgselt toetada ja maakonna tööelu edendada.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul saavad uutest tööandjate konsultantidest inimesed, kes on kohalikule tööandjale töötukassas esimeseks kontaktiks ja edaspidiseks partneriks.

«Tööandjate konsultandid suhtlevad aktiivselt kohalike tööandjatega, teavad nende tegevusalasid ja tööjõuvajadust ning on tööandjatele abiks sobivate töötajate leidmisel,» lausus ta.

Järgmisel aastal rakenduva töövõimereformi valguses on uute töötajate ülesandeks nõustada ettevõtteid ka tööotsija individuaalsetest vajadustest lähtuvate töökohtade loomisel ja kujundamisel. «Selleks arutatakse koos tööandjaga läbi erinevad võimalused erivajadustega inimeste tööleaitamiseks – olgu selleks töökoha füüsiline kohandamine, osaajaga töötamine, jagatud töö, paindlik tööaeg või tugiisikuga töötamine,» lisas Paavel.

Tööandjad saavad tööandjate konsultantidelt infot ja tuge kõigi tööandjatele suunatud töötukassa teenuste kasutamisel - nt töövahendus, tööpraktika, noore töötu vanuses 17-29 töölevõtmisel palgatoetuse taotlemine ja kõikide teiste koostöövõimaluste kohta töötukassaga.

Tarbija»Rahakott
Toimetaja: Merike Teder
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Olenemata olukorrast on töökaotus igal juhul masendav. Ka siis, kui see polnud seotud su oskustega, võib tööst ilma jäämine anda paraja põntsu nii enesekindlusele kui rahakotile.

Tööd otsides on mõnikord väga raske positiivseks jääda. Eriti siis, kui oled tööta juba pool aastat või kauem. Korduvad äraütlemised jätavad oma jälje. Ometi on su enda teha, millise suhtumisega jätkad.

Forbes pakub välja kaheksa võimalust, kuidas saad vabaks jäänud aega enda hüvanguks ära kasutada nii, et hiljem saad selle võimaluse eest veel tänulikki olla. Potentsiaalne tööandja eelistab kindlasti seda kandidaati, kes on hoolimata eluraskustest suutnud jääda positiivseks ja enesekindlaks.

1. Ära määratle end läbi töö. Mitte kunagi.

Esimene asi, mida sult seltskondlikelt viibimistel küsitakse, puudutab enamasti seda, kellena sa töötad. Kui ütled, et oled tööta, ei oska keegi midagi kosta. Tegelikult ei ole sa ju oma töö. Või palk. Või tiitel. Või auto. Või üldse miski muu, mis inimese ego toidab ja muudab ta tähtsaks. Kuigi töökaotus võib olla väga isiklik kogemus, ei tohiks seda liiga isiklikult võtta. Sa ei ole see, mida sa teed. Ei olnud ka varem. Ei ole kunagi tulevikus.

Kõige suuremasse auku langevadki need, kes võtavad töökaotust isikliku läbikukkumisena. Edukamalt taastuvad aga inimesed, kes tõlgendavad seda kui ajutist tagasilööki ja halbade olude kokkulangemist, mis pakub võimaluse enesearenguks, prioriteetide ümber hindamiseks ja vastupidavuse kasvatamiseks.

Sa saad ise otsustada, kes sa oled. See, kas üks firma otsustab sind palgata või mitte, ei mängi seejuures mingit rolli.

2. Hoolitse rohkem enda eest.

Töötus võib põhjustada veel suuremat stressi kui tööl käimine. Stress kahjustab immuunsüsteemi ja teeb sind igasuguste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Haigusteks pole kunagi head aega, aga tööd otsides ja ilma haigekassa toeta on see veelgi kehvem. Seetõttu võiksid nüüd oma tervisele ja vaimsele heaolule rohkem tähelepanu pöörata, sest see toetab kõiki teisi pingutusi.

Tee iga päev midagi, mis tõstaks su tuju, treeniks keha ja hoiaks mõttetöö teravana. Kuigi kõike elus pole võimalik kontrollida, saad hoolitseda selle eest, et sööksid hästi, magaksid palju ja liiguksid rohkem kui tavaliselt.

3. Võta tööotsimist kui päris tööd.

Täisajaga töötajad kurdavad tihti, et neil pole millekski muuks aega. Sul ei tohiks sellega probleeme olla. Ära raiska oma aega mõttetustele ja kasuta seda targasti. Ärka hommikul vara justkui läheksid tööle ja kohtlegi tööotsimist nagu tööd. Pane endale iga päev vajalikud tegevused kirja ja eralda nendeks sobiv aeg, et ajakulu oleks võimalikult tõhus. Need tegevused võivad olla otsesed - CV saatmine, kaaskirja kirjutamine, elulookirjelduse viimistlemine, helistamine; või ka kaudsed - näiteks uute oskuste omandamine. Kirjuta iga nädala alguses üles, mida kavatsed selle nädalaga korda saata ja pane ülesanded õigesse järjekorda, et need kindlasti tehtud saaksid. Sinu aeg ei ole sugugi väheväärtuslikum ainult seetõttu, et keegi selle eest ei maksa.

4. Hangi vajalikke tutvusi.

Paljudele vabadele töökohtadele ei tehtagi reklaami ja isiklikku soovitust on raske üle trumbata. Mida rohkem inimesi teab, et otsid tööd, seda rohkem on neid, kes saavad sind selles aidata. Enamasti inimese tahavadki siiralt aidata, aga nad ei tea, kuidas seda teha. Ära karda teiste hinnanguid ja esita konkreetseid palveid. Tutvusi tööturul ei maksa alahinnata!

5. Täienda oma oskusi.

Tänase päeva parimaid töökohti polnud kümme aastat tagasi veel olemaski. Samuti võib olla, et oskused, millega said töö kümme aastat tagasi, pole täna enam ammendavad. Ole uute oskuste omandamisel proaktiivne ja vii end kurssi uute trendidega nii sotsiaalmeedias, internetiturunduses, tarbijakäitumises, tarkvaras kui tehnoloogias. Kunagi ei tea, mille tõttu võid oma konkurentidest maha jääda.

6. Ära ole liiga uhke.

Teatud määral on uhkusest kasu nii tööl kui eraelus, kuid mõnikord takistab see kainet mõtlemist ja ei lase langetada arukaid otsuseid. Häid võimalusi võib leida ka ootamatutest kohtadest. Näiteks pakutakse sulle tööd, mille jaoks oled ilmselgelt ülekvalifitseeritud või pakutakse väga väikest palka. Arved vajavad maksmist, neela oma uhkus alla ja kaalu läbi, kas selle tööga võiks tulevikus kaasneda midagi paremat.

Samal ajal tasub ka oma eelarve väga põhjalikult läbi analüüsida, sest kunagi ei tea, millal sa lõpuks tööd saad. Kas sa ikka pead telekat vaatama või sõpradega nädalavahetusel välja minema? Eriti raske võib see olla neile, kes varem olid harjunud pillava elustiiliga ja tunnevad töötuks jäädes, et peavad teistele midagi tõestama. Ole mõistlik ja tee seda, mis on pikemas perspektiivis kasulik.

Uusi võimalusi tuleb alati. Aga need võimalused leiab üles inimene, kes neid otsib. Kui sa ei lase äraütlemistel end mutta trampida, oled kärmelt valmis, et võimaluse korral härjal ravist haarata.

Naine»Karjäär
Toimetaja: Linda Pärn
toimetaja