Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kuidas peab tervisekontrolli korraldama üheaegselt mitme tööandja juures töötavale töötajale ja renditöötajale?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tuleneva tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale. TTOS § 13 lg 1 p 7 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Korraldatav tervisekontroll toimub tööajal ja selle eest tasub tööandja. Tervisekontrolli vajaduse välja selgitamiseks peab tööandja hindama töökeskkonnast ja töölaadist lähtuvalt võimalikke riske töötaja tervisele, st läbi tuleb viia töökeskkonna riskianalüüs. Ettevõtte riskianalüüsi tulemustest peab selguma, kes ja milliste konkreetsete ohutegurite alusel peavad tervisekontrolli läbima.
Asjaolu, et töötaja töötab osalise koormusega mitme tööandja juures, ei vabasta tööandjat tervisekontrolli korraldamise kohustusest. Tööandja peab sellegipoolest analüüsima, kas töökeskkonna ohutegur või töölaad võib kahjustada töötaja tervist võttes selle juures arvesse tööaja kestvuse. Kui riskianalüüsis selguvad siiski olulised riskid töötaja tervisele, siis tuleb töötaja tervisekontrolli suunata.
Tervisekontrolli korraldamise kohustusest ei vabasta ka see, et teine tööandja on sama töötaja juba tervisekontrolli saatnud. Tervisekontroll viiakse läbi võttes arvesse konkreetse ettevõtte töökeskkonda, töötingimusi ja ametit. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kes väljastab tööandjale tervisekontrolli otsuse infoga, kas ja mis tingimustel tohib töötaja ettenähtud tööd teha. Kuna töökeskkonnad, töötingimused ja töösisu ei ole erinevates ettevõttetes üldjuhul üks ühele sarnased, siis ei saa tööandja arvestada töötaja tervisekontrolli otsust, mis on väljastatud teisele ettevõttele.
TTOS § 12 lg 1 kohaselt tagab renditöö puhul töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise, sh tervisekontrolli korraldamise, kasutajaettevõtja. Kasutajaettevõtja on ettevõte, kelle töökeskkonnas töötaja teeb tööd alludes selle ettevõtte juhtimisele ja kontrollile. Kasutajaettevõtja puhul eeldame, et ta on läbi viinud töökeskkonna riskianalüüsi ja selle alusel korraldab nii tava- kui renditöötajatele tervisekontrolli. Kuna töökeskkond ja töötingimused on konkreetselt kasutajaettevõtja põhised, ei saa tervisekontrolli korraldajaks olla rendiettevõtja. Seadus ei keela aga sõlmida kasutajaettevõtjal ja rendiettevõtjal erikokkulepet, mille kohaselt korraldab tervisekontrolli kasutajaettevõtja, kuid selle eest tasub rendiettevõtja.
- Üksikasjad
Minister Jürgen Ligi rõhutas täna toimunud konsultatsioonidel õpetajate järgmise aasta miinimumpalga üle, et õpetajate töötasu kasv on ministeeriumi selge eelarveprioriteet ka järgmisel aastal.
Õpetajate keskmine palk on kasvanud 812 eurolt 2012. aastal 1068 euroni tänavu aprillis. Samal ajal on kasvanud õpetajate miinimumpalk 644 eurolt 900 euroni, teatas haridus- ja teadusministeerium.
„Oleme seadnud eesmärgiks, et õpetajate keskmine palk oleks 20 protsenti kõrgem Eesti keskmisest. See vastab koalitsioonileppele ja elukestva õppe strateegiale, mistõttu teeme vastavad ettepanekud ka riigieelarve läbirääkimistel. Oluline roll selle saavutamisel on aga ka omavalitsustel kui koolipidajatel,“ sõnas kohtumisel minister Ligi.
Kuna eelarveläbirääkimised on algusjärgus, siis konkreetsetest numbritest saab rääkida aasta teises pooles. Lepiti kokku, et järgmine kokkusaamine on sügisel.
Eesti haridustöötajate liit on teinud ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alamäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.
Läbirääkimiste asemel toimusid ministeeriumi teatel sel aastal taas konsultatsioonid, sest kohalike omavalitsuste liitude esindajad – Eesti Maaomavalitsuste Liit ning Eesti Linnade Liit – saabusid läbirääkimistele ilma volitusteta.
Konsultatsioonidel osalesid veel Eesti haridustöötajate liidu ning Eesti õpetajate liidu esindajad.
- Üksikasjad
«Käisin ühes firmas proovipäeval ja monteerisin seal seitsme tunni vältel mööblinäidiseid. Töökoht ei olnud mulle sobilik, seega ma sinna tööle ei asunud. Saatsin firma personaliosakonna e-mailile kirja ja küsisin, et kas saan proovipäeva eest tasu, aga nad ei võta vaevaks isegi mu kirjale vastata. Ma sooviks teada saada, kas saan võtta aluseks mõne seaduse punkti, mille alusel saaksin firmalt proovipäeva eest tasu küsida,» kirjutas lugeja Meelis.
Vastab Tööinspektsiooni teabeosakonna peaspetsialist Anna-Kristiina Iher.
Selgitan, et Eesti kehtiva seadusandluse kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele. Isiku tööproovil osalemist tõendab töötukassaga sõlmitud kokkulepe. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole.
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töö eest tuleb alati maksta tasu. See, kas «proovipäev» on tasuline või tasuta, oleneb konkreetsetest asjaoludest. Näiteks, kui töötaja tutvub «proovipäeval» tulevase tööga ilma ise konkreetset tööd tegemata, ei ole tegu tööga, mille tegemist eeldatakse üksnes tasu eest. Kui aga töötaja lubatakse «proovipäeval» tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, võib eeldada, et tegemist on tööga, mida tehakse üksnes tasu eest.
TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega loetakse töösuhe tekkinuks ka siis, kui tööandja ja töötaja vahel kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, kuid töötaja on asunud tööle ning tööandja on seda aktsepteerinud. Sellisele töösuhtele kehtivad kõik seadusest tulenevad reeglid ja töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet.
Kui Teie töösuhe on lõppenud, pidi tööandja tasuma Teile kõik väljateenitud summad lepingu lõppemise päeval. Vaidlust võib tekitada muidugi see, mis alusel töösuhe lõppes, kuid see ei tee olematuks fakti, et töötasite ning töö eest tuleb maksta töötasu. Kui tööandja on jätnud töötasu välja maksmata, on Teil õigus pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse).
Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter
- Üksikasjad
Täna keskpäeval algavad haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses läbirääkimised õpetajate 2016. aasta töötasu alammäärade kehtestamiseks.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile 76 on igal aastal pidanud läbirääkimisi õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindaja, milleks on Eesti haridustöötajate liit kui Eesti õpetajate esindusorganisatsioon, valitsus, mida on esindanud haridus- ja teadusminister, ning üleriigiliste kohalike omavalitsuste üksuste liitude esindajad, milleks on Eesti maaomavalitsuste liit ja Eesti linnade liit, teatas haridustöötajate liit.
Haridustöötajate liit on teinud ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alamäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.
Möödunud aasta detsembris kehtestati põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär tänavuseks aastaks ning see on seaduse järgi täistööajaga töötamise korral 900 eurot kuus.
- Üksikasjad
Kaire Saarep
Noorte hääl
Otsid tööd või juba töötad? Siin on sulle abimees, mis Sind Sinu õigustega kurssi viib!
Otsin suveks poole kohaga tööd. Käisin proovipäeval kahes ettevõttes. Esimeses ettevõttes olin proovipäeval 6 tundi ja sain selle eest koheselt ka tasu, kuid kahjuks see töö mulle ei sobinud. Teises ettevõttes oli mul kolm proovipäeva ning ülemus kutsus tagasi ka neljandaks proovipäevaks, et kõik enne tööle asumist selgeks saaks. Teiste töötajate käest kuulsin, et proovipäevade eest tasu ei maksta. Seda kinnitas ka ülemus öeldes, et ei saa minuga enne lepingut sõlmida kui töö selge. Ma teen teiste töötajate võrdselt tööd, ilmselt küsin pisut rohkem kui teised. Kuid kas tõesti on lubatud teha 4 tasuta proovipäeva enne tööle asumist?
Töölepinguseadus ei tunne sellist mõistet nagu „proovipäev“. See on küll üsna levinud viis töötajate tööle sobivuse määramiseks, kuid seadus näeb ette 4-kuulist katseaega (§6), mille jooksul nii töötaja kui tööandja saavad hinnata sobivust töökohale.
Töötaja võib lahkumisest teada anda 15-päevase etteteatamistähtaega jälgides (§86). Tööandja võib töölepingu katseajal üles öelda 15-päevase etteteatamistähtaega jälgides AINULT katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (§86 lõige 4 ja §96)
Antud juhul on tegemist suusõnalise töölepinguga (§1 lõige 1 ja §4 lõige 2), millele kehtivad samasugused tingimused nagu kirjalikule töölepingule. Samuti tähendab see seda, et tehtud tööpäevade eest peab saama tasu.
Kui tööandja ei maksa tehtud töö eest tasu on tegemist olulise töölepingu rikkumisega (§91 lõige 2), mille eest võib töötaja nõuda hüvitust kolme kuu keskmine töötasu ulatuses (§100 lõige 4).
Loe rohkem
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/blog-post.html
ja
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/millal-voib-tootaja-toolepingu-ules.html!
Lehekülg 941 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee