Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV keskuse korraldatud iga-aastase küsitluse järgi on aastaga märkimisväärselt kasvanud nende töötajate arv, kes saavad osa oma palgast varjatult.

Ümbrikupalka peetakse Eesti varimajanduse suurimaks probleemiks ning CV keskuse sõnul näib, et igati õigustatult — kuigi 69 protsenti nende küsitlusele vastanutest väitsid, et saavad töötasu õiglaselt, leidus tänavu uuringus viimase kuue aasta suurim arv osalise ümbrikupalga saajaid.

CV keskuse turundusjuht Henry Auväärt märkis, et ümbrikupalk muutub populaarsemaks just suveperioodil ning on mureks sularahaga tegelevates valdkondades. «Möödunud aastal käivitatud töötamise register muutis küll tööturu mängureegleid, kuid värskest uuringus selgus, et töötajate arv, kes saavad osa oma teenitud töötasust mustalt, on enam kui kahekordistunud,» tõdes Auväärt.

Töötamise registriga lisandus 20 000 maksumaksjat, kes varem said töötasu ümbrikupalgana. Ka uuring näitas, et nende vastajate arv, kes said töötasu täies mahus ümbrikupalgana on vähenenud 16,9 protsenti ning laskunud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Samas jääb lisandunud töötajate keskmine palk oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale, mis näitab, et osa palgast makstakse töötajatele varjatult.

«Musta palga saajat valitsevad mitmed ohud, kuna töötaja kaotab nii haigus- kui puhkusetasus,» nimetas Auväärt. «Lisaks kaob ümbrikupalgaga võimalus taotleda võimalikku koondamis- ning töötushüvitist, millega annab töövõtja kergekäeliselt skeemitavale tööandjale võimaluse endaga manipuleerida,» lisas ta.

Küsitluses osales tänavu 1570 vastajat, kellest 1179 olid palgasaajad. Kuue aasta statistika pärineb enam kui 10 126 vastaja andmetest.

MajandusȀriuudised
Toimetaja: Anette Parksepp
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Piia Puuraid,

Aasta tagasi seatud registreerimiskohustus on lepinguta töötajate arvu rohkem kui kolm korda vähendanud ja riigikassasse miljoneid eurosid juurde toonud, kuid sellest hoolimata leidub ikka ettevõtteid, kes kuidagi enda alluvaid arvele võtta ei soovi.
Kristjan (täisnimi toimetusele teada – P. P.) on ligi pool aastat ühe ettevõtte jaoks tööd teinud, kuid ametlikult sellest mitte päevagi. Nimelt on ta suure telekommunikatsioonifirma alltöövõtja alltöövõtja, tema töölolek ei ole registreeritud ja palka makstakse tükitöö alusel ümbrikus. Kristjan ise selle üle ei kurda ja teda ei morjenda ka ametlikest hüvedest, nagu haiguspäevad või puhkusest ilmajäämine. „Ja kui tahakski midagi muuta, siis ega see nii kergelt käi. Sama skeem on juba ammu töötanud ja kui mulle ei sobi, siis leitakse uus,” lisas ta.

Sellised juhtumid on maksu- ja tolliameti (EMTA) kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul üsna tavapärased. „Alltöövõtjatel on alltöövõtjad ja ametnikud saavad vaid kohapeal selgeks teha, kes konkreetsel päeval tööl on,” selgitas ta ja lisas, et skeem on levinud just ehitusettevõtetes.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Peamine põhjus, miks Eesti inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus konkreetse ettevõtte või asutuse kliendina.

«Uuringutulemustest järeldub, et selleks, et ettevõte saaks lihtsa vaevaga suurendada kandidaatide hulka kuni kaks korda, tuleb vaid luua oma kandidaate kõnetavad ning eristuvad töökuulutused ja karjäärileht,» sõnab uuringu läbiviinud tööandja turunduse agentuuri Brandem tegevjuht Paavo Heil, vahendab ettevõte.

Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasemad põhjused, miks inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus kliendina, igav tööülesannete kirjeldus ja see, kui ettevõtte juht on jätnud endast avalikkuses halva mulje.

Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul näitavad uuringutulemused kätte mitu kohta, kus Eesti tööandjatel on suur potentsiaal muuta end potentsiaalsete tulevaste töötajate silmis atraktiivsemaks. Näiteks tuli uuringust välja, et iga teine tööealine elanik on jätnud töökohale kandideerimata põhjusel, et ettevõtte töökuulutused või karjäärileht jätavad kehva mulje.

Potentsiaalse töötaja valikut mõjutavad lisaks palgale ja muudele pakutavatele hüvedele absoluutselt kõik tegurid, mis tööandjat nende jaoks määratlevad. «Nii nagu uuringutulemustest selgus, ei tehta kandideerimisotsust mitte vaid selle järgi, kuidas asjad ettevõttes tegelikult on, vaid selle järgi, kuidas asjaolud kandideerija jaoks näivad,» sõnab Paavo Heil.

Brandemi ja Palgainfo Agentuuri koostöös hiljuti läbi viidud Eesti suurimas tööturu- ja palgauuringus osales kokku 13 396 töötajat. Vastajatel paluti nimetada põhjuseid, miks on nemad jätnud töökohale kandideerimata. Lisaks eelpool nimetatud põhjustele sõnas oluline hulk vastajatest, et nad jätavad kandideerimata, kui teavad, et ettevõttel on hiljuti olnud majandusraskuseid.

Mais 2015 läbi viidud Palgainfo Agentuuri, Brandemi ja teiste partnerite tööturu- ja palgauuringu fookuses oli sel korral tööandja maine kujunemine. Uuringus leidis kinnitust, et hea mainega tööandjatel on kordades odavam viia läbi värbamist. Lisaks uuriti ka tööturul olevaid tõmbe- ja tõuketegurid - mis hoiab töötajad tööandja juures ja mis paneb neid töökohale kandideerima või kandideerimisest loobuma.

Vaata allolevalt jooniselt lähemalt, mis on üheksa peamist põhjust, miks eestlased jätavad töökohale kandideerimata.

Joonist vaata originaalist.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Delfi Rahva hääl

"Oh Jumal, saaks siis "osade kaupagi"! Viimati sai minu mees puhkust 2010. aastal, juuni lõpus kaks päeva ja augusti lõpus kaks päeva," kirjutab Delfi lugeja vastuseks tänasele Ärilehe artiklile, kus soovitatakse kalendriaasta jooksul puhata soovitatavalt 28 päeva järjest.
"Aastate kaupa mitte mingisugust puhkust, ei talvel, suvel, mingil muul ajal. Viimane "puhkus" oli mehel 4. maist üks nädal, vormistati ära, sai puhkuseraha, ainult et puhkust ennast pole saanud. Kodus on pinged talumatuks muutunud, lastega koos pole praktiliselt mitte midagi teinud ega kuskil käinud. Ja mitte sellepärast, et raha ei leiduks, vaid sellepärast, et puhkust ei anta. Lihtsalt ei anta. Nüüd on lapsed juba selles vanuses, et ei tulekski enam koos meiega kuskile. Mees on ühes ja samas firmas töötanud üle 20 aasta, selle aja jooksul on palju omanikke vahetunud, kuid puhkusi pole kunagi saanud. Ainult omanikud ja ülemused puhkavad, töötegijad puhkust ei saa," jätkab lugeja.

Eesti Päevaleht kirjutas, et ehkki iga-aastast põhipuhkust tohib seaduse järgi osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel ning tavapärane peaks olema 28-päevane puhkus, on praktika sootuks teine. Tööandja pakub ainsa võimalusena puhkust pigem osade kaupa.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistab, et kaebusi, milles kurdetakse tööandja surve üle puhkuse andmisel, on jätkuvalt. Probleemid algavad juba puhkusekava koostamisel, kui osapooled ei jõua mõlemaid rahuldava kokkuleppeni. Töötaja hakkab nõudma talle seadusega ettenähtud eelisõigusi ja kui seda teeb mitu töötajat korraga, on tööandja keerulises olukorras. Sageli ei tule nad sellest muud moodi välja kui puhkust jupitades.

LOE VEEL:
Puhkamata töötaja on kui viitsütikuga pomm (52) 13. juuli 2015
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/puhkamata-tootaja-on-kui-viitsutikuga-pomm?id=71896871
10 kohta, kuhu suvel perega matkama minna (3) 13. juuli 2015
http://reisijuht.delfi.ee/news/puhkakodumaal/10-kohta-kuhu-suvel-perega-matkama-minna?id=71901237

Seadus lubab puhkust mitmeks osaks jagada tingimusel, et üks osa on vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See on minimaalne aeg töövõime taastumiseks ja säilimiseks, nendib Miidla-Vanatalu.

KOMMENTEERI: Kas eelistad puhata 28 päeva järjest või pigem osade kaupa? Kuidas on tavaks puhata Teie ettevõttes?