Artiklid
- Üksikasjad
Töötuks jäämine on saatus, mida ei soovi mitte kellelegi. Kuid kui paraku siiski minema peaks, siis annab töötukassa hüvitiste osakonna juhataja asetäitja Ardo Rosin ülevaate, et millisteks toetusteks ja mis tingimustel sel juhul õigus on.
Koondamishüvitis
Koondamise korral maksab töötukassa täiendavat koondamishüvitist lisaks tööandjapoolsele hüvitisele (töölepingu seaduse järgi 1 kuu keskmine töötasu) neile, kelle töösuhe on tööandja juures on kestnud üle 5 aasta. Töötukassa poolt makstava hüvitise suurus sõltub töösuhte kestvusest. 5-10 aastase staaþiga töötajatele on ettenähtud hüvitis 1 kuu keskmise töötasu ulatuses ja üle 10 aastase staaþiga töötajatele 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Seega on töötajal koos tööandja poolt makstava koondamishüvitisega kokku õigus saada hüvitist 1 või 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötukassa poolt makstava koondamishüvitise saamiseks esitab avalduse tööandja 5 päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist.
Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus
Koondamise korral on töötul õigus ka töötuskindlustushüvitisele ja töötutoetusele. Töötuskindlustushüvitis on töötule makstav igakuine summa, millega kompenseeritakse sissetuleku kaotamine tööotsingute ajaks. Hüvitisele on õigus töötul, kellel on vähemalt 12 kuud kindlustusstaaþi töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Hüvitise maksmise periood sõltub kindlustusstaaþi pikkusest ning on 180, 270 või 360 päeva. Hüvitise suurus esimesel 100 päeval on 50 % töötu varsemast töötasust arvestatuna ja alates 101. päevast 40%. Hüvitist hakatakse arvestama 8. päevast pärast töötukassale vastava avalduse esitamist.
Koondamise korral hakatakse töötule hüvitist arvestama kas 30 (siis, kui isik on töötanud 5-10 aastat ja talle makstakse koondamishüvitist ühe kuu ulatuses) või 60 päeva (siis, kui isik on töötanud üle 10 aasta ja talle makstakse koondamishüvitist kahe kuu ulatuses) möödumisel töösuhte lõppemisest sõltuvalt isiku töösuhte kestvusest.
Hüvitise saamiseks peab töötu võtma ennast töötukassas töötuna arvele ja esitama avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks. Juhul, kui isikul puudub nõutav töötuskindlustusstaaþ, võib tal tekkida õigus töötutoetusele, kui ta on eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega.
Töötutoetuse suurus on 4,01 eurot päevas ning seda makstakse kuni 270 päeva. Ka töötutoetuse taotlemiseks tuleb töötul pöörduda töötukassasse, võtta ennast töötuna arvele ja esitada avaldus toetuse taotlemiseks. Hüvitist ja toetust korraga ühel ajal ei maksta. Juhul, kui töötule on määratud hüvitis 180 päevaks, on tal pärast selle möödumist õigus taotleda töötutoetust veel 90 päevaks.
Näiteks 2015. aasta teises kvartalis on töötukassa väljamakseid teinud sellistes summades:
Töötuskindlustushüvitis: 10,3 miljonit eurot
Töötutoetus: 2,4 miljonit eurot
Kindlustushüvitis koondamise korral: 2,3 miljonit eurot
Tööandja maksejõuetushüvitis: 0,7 miljonit eurot
Täpsemalt saab töötukassa poolt makstavatest hüvitistest ja toetustest lugeda siit https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised.
- Üksikasjad
Kui see nädal on toonud uudiseid suurtest koondamistest Ida-Virumaal, siis Swedbanki analüütiku Liis Elmiku sõnul muutub olukord tööjõuturul ka tööandjate jaoks järjest keerulisemaks.
"Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest. See survestab omakorda palgakasvu," selgitab Elmik Ärilehele.
Elmiku hinnangul on tööturul pinged kasvanud, kuna tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi.
Tööealiste elanike arv väheneb Eestis väga kiiresti. Eelmise aasta jooksul vähenes tööealine rahvastik Eestis 7500 inimese võrra ehk Paide linna jagu.
Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise, samas allpool Saksamaa, Rootsi või Taani taset. "Seega on meil veel ruumi hõive määra suurendamiseks, pakkudes näiteks teatud ühiskonna gruppidele senisest paindlikumaid töötamise võimalusi," lisas Elmik.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra ehk 2,9%. Hõive kasvust pool tuli teenindussektorist. Elmiku sõnul mõjutas seda ilmselt töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine eelmise aasta juulis.
Maksu- ja tolliameti andmete järgi kasvas hõive suurematest tegevusaladest kaubanduses, turismisektoris ja puidutööstuses.
- Üksikasjad
Vabu ametikohti oli statistikaameti andmete järgi esimeses kvartalis 7300, kuid tervel 4200 neist asusid Tallinnas.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli esimeses kvartalis 1,3 protsenti ehk sama kui aasta varem.
Kõige kõrgem oli vabade ametikohtade määr avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (2,5%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,2%).
Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,04%).
Kirde-Eestis oli statistikaameti andmetel esimeses kvartalis umbes 400 vaba ametikohta ja Lääne-Eestis umbes 500 vaba ametikohta.
- Üksikasjad
Töötukassa värskelt avaldatud registreeritud töötuse statistika on väga positiivne - eile avaldatud andmetel oli juunis registreeritud töötuid vaid 4% tööjõust ehk ligikaudu 26 000 inimest.
Kuid käärid Eesti erinevate maakondade vahel on väga suured. Kui Tallinnas, Harju- ja Tartumaal jääb registreeritud töötus vaid kolme protsendi juurde, siis näiteks Ida-Virumaal, Valga- ja Võrumaal ehk Eesti äärealadel on see number palju nukram. Ida-Virumaal on registreeritud töötus juuni lõpu seisuga koguni 8,5 protsenti.
Samuti on hetkel töötus veidi kõrgem Läänemaal. See tuleneb töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringsoni sõnul hiljutistest koondamistest ettevõttes PKC Eesti AS.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast Töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
Allikas: Töötukassa
- Üksikasjad
2015. aasta maikuus viis tööinspektsioon läbi ehitusplatside üleriigilise sihtkontrolli, mille eesmärgiks oli vähendada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi mille on põhjustanud isiku- ja kukkumiskaitsevahendite puudumine või ebaõige kasutamine ning kukkumine kõrgusest, kokku kontrolliti 213 ehitusobjekti, kus tuvastati 440 rikkumist, millest 87 kohta vormistati ettekirjutus.
Töövahendi kasutamise keelamisi vormistati 25 ning ohtliku töö peatamisi 23 korral. 44 ehitusobjektil ei tuvastatud ühtegi rikkumist, teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Ehitusobjektide sihtkontrolli on regulaarselt korraldatud alates 2012. aastast. Tänavu pöörasid tööinspektorid sihtkontrolli käigus varasemast suuremat tähelepanu sellele, kuidas on ehitusettevõtja korraldanud regulaarse ehituobjekti kontrolli. Ehitusplatsil on vajalik vähemalt kord nädalas viia läbi kontroll, mille käigus vaadatakse üle ehitusplatsi korrasolek ning vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Muuhulgas tuleb kontrollida ka ehitusel kasutatavaid töövahendeid nt tellinguid, redeleid ning tõsteseadmete korrasolekut. Oluline on, et kontrolli teostab ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe.
Maikuus tuvastasid tööinspektorid 213 kontrollitud ehitusobjektist 32 puudused regulaarse kontrolli läbi viimise osas.
«Neljandat aastat toimunud ehitusplatside üleriigilise sihtkontrolli arvud ja fikseeritud puudused näitavad väikest suundumust paremuse poole. Käesoleval aastal viisime ehitusplatside kontrolli läbi ettevõtet eelnevalt teavitamata, samas tuvastatud puuduste keskmine arv ja muud näitajad jäid suurusjärku eelmiste aastatega, kui sihtkontrollist anti eelnevalt teada. See näitab, et tööandjad on huvitatud töötervishoiu ja tööohutusenõuete sisulisest täitmisest. Tõenäoliselt on suur osa ehitusettevõtjaid saanud aru, et kokkuvõttes tuleb tööohutusnõuete täitmine odavam kui nende eiramine» märkis tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.
Sihtkontrolli käigus tuvastatud rikkumistest enamus olid seotud sellega, et töötajad ei kandnud neile väljastatud isikukaitsevahendeid. Selliseid rikkumisi fikseeriti 96 ehitusobjektil. Kuigi töötajal on kohustus kanda temale väljastatud isikukaitsevahendeid, põhjendasid töötajaid, et isikukaitsevahend ei sobi neile. 24 ehitusobjektil leidsid tööinspektorid, et kõrgustes töötamise ala on piirestamata ning samas puuduvad kõrgustes töötavatel ehitajatel ohutusvöö või –rakmed koos ohutustrosside või –köitega või teised julgestusmeetmed.
76 protsenti ajutise kõrgtööga seotud rikkumisi oli seotud tellingutega, millel puudusid piirded või konstruktsioonielemendid ei vastanud nõuetele. 24 protsenti ajutise kõrgtööga seotud rikkumisi oli seotud redelitega, millest enamusel olid rikkumiseks asjaolud, et kasutatakse isevalmistatud redeleid ja nende püsikindlus oli tagamata.
Tööinspektsioon paneb ehitusettevõtjatele südamele, et kõikide kasutusel olevate töövahendite kohta oleksid koostatud ohutusjuhendid, töötajad oleksid nendega tutvunud ning kasutaksid nõuetekohaseid ja ohutuid töövõtteid. Isikukaitsevahendid ei ole mõeldud töö ebaefektiivsemaks muutmiseks, vaid võivad sageli päästa töötaja elu.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Raul Sulbi
Lehekülg 936 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee