Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2015

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Postimees

Lugeja küsib:
«Kui ma olen (üli)õpilane ja registreerin end FIE-na, kas ma pean maksma täismääral sotisaalmaksu, isegi siis, kui riik seda minu eest juba maksab?» küsib Postimehe lugeja.

Vastab Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Kui FIE-st üliõpilase eest maksab sotsiaalmaksu riik, siis ei tule tal tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Küll aga tuleb maksta sotsiaalmaksu kogu ettevõtlusest teenitud kasumilt ning seda kord aastas tuludeklaratsiooni esitamisega. Kehtib sama põhimõte nagu töötasult sotsiaalmaksu tasumisega - seda makstakse samuti sellelt osalt, mis alampalka ületab. FIE sotsiaalmaksu kohta saab täpsemalt lugeda siit http://www.emta.ee/index.php?id=35016.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Kerli Kivistu
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 11 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib: „Panime oma puhkused graafikuga paika juba märtsi lõpuks, nagu seadus ette näeb. Nüüd tahab juhataja minu puhkuse aega muuta. Mina olen vastu, sest plaanid on tehtud ja lennukipiletid ostetud. Mida saan selles olukorras teha?”

Töölepinguseaduse kohaselt (TLS § 69 lg 4) võib puhkuste ajakava muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. Seega üldjuhul ei saa tööandja ilma küsija nõusolekuta puhkuse aega muuta. Töötajal on õigus jääda graafikus näidatud ajal puhkusele ja saada eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust puhkusetasu, kui ei ole kokku lepitud, et seda makstakse hiljem.

Saada oma tööalane küsimus:
.
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 august 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Arusaam, et õppepuhkusel töötajale ei tule enam 1. juulist palka maksta, ei pea paika.

„Nüüd on nii, et tasulist õppepuhkust te enam võtta ei saa,” vahendab Tallinna ülikooli kolmanda kurususe tudeng Maria oma tööandja sõnu. See pani teda ja tema kolleege paaniliselt otsima infot uue õppepuhkuste korra kohta.

Maria töötab õpingute kõrvalt osalise tööajaga kaupluses, töö on graafiku alusel. Kaupluses töötab palju noori, kellest enamik õpib kuskil. Nii on mõistetav tööandja heameel arusaamast, et enam ei pea õppepuhkusel olijatele ühegi päeva eest maksma keskmist palka nagu vanasti. Ehk vähendab see ka „puhkajate” arvu, sest asendajate leidmine ja graafikute tegemine õpihimulise töötajaskonnaga asutuses on paras peavalu, võib oletada tema edasist mõttekäiku. Maria tööandja ise ei soovinud lähemalt oma mõttekäiku selgitada. Maria pole ainuke, sama probleemi üle – tööandjad loevad uuest seadusest välja seda, mida seal ei ole – kurdab ka Tartu ülikooli Narva kolledþi tudeng Mikk. „Ülemuse sõnul saab nüüd tasustatud õppepuhkust ainult see, kes osaleb tööalasel koolitusel. Mina töötan kiirtoitlustuses ja õpin õpetajaks, seega polevat minu õpingud tööalased,” räägib noormees.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Töötaja küsib:
Kas seakasvatuse farmi töötajatel on keelatud käia metsas, kalal, ujumas jms? Kas neid nõudeid eirates on õigus ettevõttel töötaja vallandada?

Aafrika seakatku tõttu on olukord Eesti sigalates kriitiline ning katku levikut takistavad meetmed on vajalikud ja põhjendatud. Isegi kui nendeks meetmeteks on teatud tegevuspiirangute seadmine töötajatele.

Töölepingu seaduse § 15 kohaselt on töötaja kohustuseks muuhulgas hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Antud juhul on aga ohus tööandja vara ning sellest tulenevalt ka töötaja enda ja tema kolleegide töökoha säilimine. Seega peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et oma vara ja seeläbi ka töötajate töökohad alles jääksid ning töötaja peab neid abinõusid aktsepteerima. Kui töötaja leiab, et ta ei soovi piiranguid järgida, siis on tal võimalus tööleping korraliselt üles öelda.

Tööandja poolt seatud keeldu eirates võib töötaja tekitada suurt kahju või koguni viia ettevõtte pankrotti. Seega on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt töötajapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu üles öelda. Seda näiteks töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktile 7 tuginedes, mille kohaselt võib tööandja töösuhte üles öelda, kui töötaja on tekitanud süüliselt või olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.

Seega kui tööandja seab seoses Aafrika seakatkuga töötajale piirangud, mis kehtivad ka väljaspool tööaega, kuid saab teada, et töötaja on neid rikkunud, siis saab rääkida kahju tekkimise ohu loomisest ning töölepingu erakorraline ülesütlemine võib olla igati õigustatud. Kahtlemata peab tööandja sellist erakorralist ülesütlemist ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.

Tööandja küsib:
Seoses seakatku nakatunud sigade tapmisega pidime talitajatega töösuhte üles ütlema. Kas tegemist on koondamisega ning kas sellisel juhul peab järgima ka etteteatamistähtaegu ja maksma koondamishüvitist või võib toetuda asjaolule, et tegemist oli vääramatu jõuga ning tööandjal rahalisi kohustusi ei teki?

Kirjeldatud olukorras saab talitajate töö otsa ja seega on töölepingu seaduse § 89 lõike 1 mõistes tegemist koondamisolukorraga. Seaduse kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Etteteatamistähtaeg sõltub sellest, kui pikalt on töötaja töösuhe tööandja juures kestnud (TLS § 97 lg 2). Antud olukorras on põhjendatav etteteatamistähtaja järgimata jätmine, kuid seejuures peab tööandja siiski hüvitama vähem etteteatatud aja TLS § 100 lg 5 alusel. Vääramatu jõu asjaoluga seoses seadus selles osas erisust ette ei näe.

Lisaks eeltoodule on koondamise korral tööandja kohustuseks maksta tähtajatu töölepingu alusel töötanud töötajale ka koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 1 alusel.

Siiski võib vääramatu jõu asjaolu vähendada tööandja poolt makstava hüvitise suurust tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemise korral. TLS § 100 lg 3 kohaselt maksab tööandja tähtajalise töölepingu alusel töötanud töötaja koondamisel töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Kuid samas täpsustab seadus, et hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Aafrika seakatku saab võlaõigusseaduse mõistes vaadelda vääramatu jõu asjaoluna.