Artiklid

Üksikasjad

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis 1441 eurot ehk 3,2% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul saame jätkuvalt rääkida palgakasvust, ehkki see on viimaste aastatega võrreldes tänavu pidurdunud. Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1583 eurot) ja Tartu maakonnas (1419 eurot) ning madalaim Valga (1082) ja Hiiu maakonnas (1071 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Lääne-Viru (8,4%) ja Jõgeva maakonnas (7,4%), kõige suurem palkade langus oli Lääne maakonnas (10,2%).

 

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-iii-kvartal-2020

 

Üksikasjad

 

Töötajate vabatahtlikku ravikindlustust pakkuvate ettevõtete arv on kahe aastaga kahekordistunud.

Loe lähemalt: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tooandja-ravikindlustuse-populaarsus-kasvab-iga-tootaja-haiguspaev-on-firmale-kaotus?id=91732661

Üksikasjad

Kuigi keskerakondlasest haridus- ja teadusministri Mailis Repsi isiklikeks sõitudeks kasutatud tööautode juhtumit maksu- ja tolliamet lähemalt kommenteerida ei saa, ütleb asutus, et ennekõike on see tööandja enda määratleda, kas töötajal, kes kasutab tööautot, on lubatud sellega teha ka isiklikke sõite.

„See, mis sõite tööandja autoga võib teha või mitte, on iga tööandja enda reguleerida. Kui autoga lubatakse teha erasõite, tuleb tasuda maksud erisoodustuselt. Maksubaasiks on auto võimsus ning see, kuipalju sel juhul tegelikult erasõite tehakse, ei ole tähtis. Sõitude üle arvestust pidama ei pea,” selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

 

Edasi loe:https://arileht.delfi.ee/news/uudised/maksuamet-see-kas-tooandja-autot-voib-erasoitudeks-kasutada-on-tooandja-enda-otsustada?id=91720635

Üksikasjad
Postimehe poole pöördus lugeja, kes uuris, kas tööandja võib koroonaviiruse vastu vaktsineerimise tulevikus kohustuslikuks muuta. «Aina rohkem on juttu koroonaviiruse vaktsiinist, kas tööandja võib selle tulevikus kohustuslikuks muuta?» päris lugeja. Lugeja küsimusele vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Vabariigi Valitsuse määrus sätestab tööandja kohustuse tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. See tähendab, et tööandja peab looma vaktsineerimise võimaluse, et kui töötaja soovib, siis ta läheb vaktsineerimisele. Aga tööandja ei saa töötajat sundida ennast vaktsineerida laskma, kui too seda mistahes põhjusel ei soovi. Edasi loe: https://tarbija24.postimees.ee/7113821/lugeja-kusib-kas-tooandja-voib-koroonaviiruse-vastu-vaktsineerimise-kohustuslikuks-teha

Üksikasjad

Teise samba maksete ajutise peatamise avalduse on esitanud 9575 inimest, nende makse sambasse peatub detsembrist kuni uue aasta septembrini. Tööandjad peavad enne detsembris palga maksmist kindlaks tegema, kas nende töötajate makse jätkub või ei. Seda saab teha Pensionikeskuse kaudu.

Tuletame ettevõtete raamatupidajatele meelde, et novembri teises pooles on mõistlik teha päring Pensionikeskusele, et kas teise sambaga liitunud töötajad jätkavad kogumist või on sellest ajutiselt loobunud. Nende puhul, kes jätkavad, peab raamatupidaja jätkuvalt palgast 2 protsenti kinni ja saadab koos palgalt kinni peetud maksudega Maksu- ja tolliametile, kes omakorda kannab selle 2 protsendi raha edasi Pensionikeskusele. Need, kes maksed peatasid, saavad sel perioodil 2 protsenti suuremat palka.

 

Edasi loe: https://www.emta.ee/et/uudised/palume-tooandjatel-kontrollida-tootajate-teise-samba-pensionimaksete-jatkamist

  1. Lugeja küsib: mida teha, kui kõrvalkabineti kolleeg kahtlaselt köhib?
  2. Liis Elmik: tööpuudus suureneb talveperioodil veelgi
  3. Tööinspektsioon: kontrollitud ehitusplatsidest vaid kahel täideti kõik ohutusnõudeid
  4. 600 000 inimest peavad pensionile minnes üles otsima vana tööraamatu