Artiklid

Kogumispensioniga ehk II sambaga liitumine algas 2002. aasta maikuus. Esimese paari päevaga liitus II sambaga 140 inimest. Täna koguvad Eestis kogumispensionit ligi 700 000 inimest ja varade maht II sambas on ligi 4,9 miljardit eurot. Mis on selle 18 aasta jooksul muutunud?

Pensionisammaste eesmärk ei ole muutunud. II samba eesmärk on endiselt suunata töötavate inimeste palgast osa raha nende personaalseks pensioniks. Nii on inimestel lisaks riiklikule I sambale ka enda kogutud täiendav pension. III samba eesmärk on pakkuda inimestele võimalust kindlustada oma vanaduspõlve veelgi paremini lisaks I-le ja II-le sambale, tehes talle sobival ajal ja mahus lisasissemakseid. Küll on aga ajas oluliselt muutunud II samba fondide investeerimisstrateegiad ja tasud.

 

Edasi loe:

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/pensionisambad-said-taisealiseks-mis-on-selle-aja-jooksul-vanaduspolve-kindlustamises-muutunud?id=90480587

Kui töötukassal oli töötasu hüvitisteks märtsist maini planeeritud 250 miljonit eurot, siis välja maksti 231,7 miljonit. Juuni eest on seni makstud 23,8 miljonit. Juuli eest pole töötasu hüvitamisega plaanis jätkata.

 

Loe lähemalt:

https://www.err.ee/1114223/palgahuvitise-taotlejate-arv-langeb-kiiresti-ja-igal-elualal

Kas inimesed töötaksid meelsamini põllumajanduses, eelistamata pigem madalama palgaga, kuid puhtamat tööd linnas, kui maatöö oleks mugavam ja koormus väiksem? Või on see tühi lootus?

Kui kaasata põllumajandusettevõtetesse sagedamini töökeskkonnaspetsialiste, ergonoome, psühholooge jt oma ala asjatundjaid, kes kohapealseid töötingimusi hindavad ja aitavad neid töötajale senisest veelgi mugavamaks kohandada, kas siis poleks põllumajandusettevõtjal vaja enam keskenduda pidevale töötajate otsingule nagu praegu?

 

Lähemalt loe:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/2712/kas-toomugavus-meelitaks-inimesed-pollumajandusse

Põllumajandus-kaubanduskoja tellitud erilennuga tuleb Kiievist Tallinnasse 170 töölist, kes asuvad peamiselt tööle põllumajandussektorisse, kirjutab ERR.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo ütles ERR-ile, et teisipäeval tulevad erilennuga Ukrainast Eestisse töötajad peamiselt loomakasvatusse ja aiandusse.

 

Lähemalt loe:

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/ukrainast-tuleb-teisipaeval-erilennuga-eestisse-170-voortoolist?id=90474735

Valdkondades, kus töötajate põhipalka on kärbitud ja pole teada, milliseks kujuneb edasine teenistus, aitab pingeid tasandada avatud suhtlus töötajate ja tööandjate vahel.

Olla tänulik ja õnnelik, et töökoht on alles, kuigi palka on vähendatud? Või olla nördinud ja rahulolematu, unistades paremast töökohast ning heietades lahkumismõtteid, kuigi võimalused on kasinad? Seesugune vastandlike tunnete pendlilöök on tabanud töötajaid, kelle palka on pidanud tööandja pandeemiast tingitud majanduskaose tõttu kärpima. Kui töökoha uksed on kinni, majandustegevus seiskunud ja töötajad istuvad kodus, siis pole pääsu ega ka põhjust nuriseda, kui kolmandik palgast kaob. Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm ütleb, et nende töötajad reageerisid palgamuudatusele mõistvalt.

 

Lähemalt loe:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/2708/palk-on-oluline-avatud-suhtlus-olulisem