Artiklid

Lugeja küsib: Olen hetkel alla kaheaastase lapsega kodus, aga vanemahüvitis lõpeb kohe ja soovin oma töökohale naasta. Kirjutasin ülemusele oma soovist. Ta vastas, et ootab mind tööle, kuid sama tööd ta tagasi andma ei pea, sest mu laps on üle 1,5 aasta vana ja ta pakub mulle täiesti teist tööd. Küsingi nüüd teilt, et kas nii ongi seaduses kirjas ning tööandja ei pea tõesti mulle minu lepingujärgset tööd tagasi andma? Kas pean lahkuma töölt omal soovil, kui ma tööandja poolt pakutud tööd ei taha vastu võtta? 

Vastab Helena Ilves, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Tööandja pole Teile õiget infot andnud. Töölepingu seaduse § 12 ütleb, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei muutu töötaja töölepingu tingimused kehtetuks siis, kui laps saab 1,5 aastaseks. Tööleping on kehtiv seni, kui töölepingu pooled seda ei muuda. 

Kui tööandja soovib muuta töölepinguga kokku lepitud tööülesandeid või muuta töö tegemise asukohta, töötasu vms, tuleb selleks saavutada töötajaga kokkulepe. Kui töötaja pole nõus töölepingut muutma, jääb kehtima varem kokkulepitu. 

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2846/kas-vanemahuvitise-jarel-peab-alati-vana-tookoha-tagasi-saama

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaise ja Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo vastus Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni poolt intervjuus esitatud väidetele (PM 5.11 «Tööandjad kasutavad inimeste peal juriidilist vägivalda»), mis ilmus ka 6. novembri Postimehes.
 
Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine ning ühe Eesti suurettevõtte juhina puudutas mind see artikkel sügavalt. Mõistan, et keskkonnas, kus vastandumine ja ühiskonnas lõhe tekitamine on saanud igapäevaseks, peaksin suutma sellest üle olla, aga ikkagi, selline sõnavõtt ei solva mitte ainult Eesti ettevõtjaid ja tööandjaid, vaid põhimõtteliselt ka enamikku Eesti töötajatest.

 

Edasi loe: https://www.employers.ee/seisukohad/kai-realo-mis-aitaks-ametiuhingud-21-sajandisse/

 

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson leiab, et Eestis eirab nii riik kui ka osa tööandjaid selgelt inimeste põhiõigusi. Väiksemaid rikkumisi paneb tema hinnangul toime 80% tööandjatest, osa teadlikult, osa teadmatusest.

On kohti, kus see tõesti on nii. Tajume, et tööandjad kardavad, võtavad seda kui isiklikku umbusaldusavaldust. Nad ei saa aru, et töötajad võivad ka rahulikult kõnelda oma lepingute üle, ja nii toodetakse müüti, et ametiühingud lõppevad nende jaoks halvasti. Aga peab ütlema, et tugevasti üle poole ettevõtjatest mõistab, et ametiühingutesse organiseerumine on inimeste põhiõigus.

 

Edasi loe: https://majandus24.postimees.ee/7102460/peterson-tooandjad-kasutavad-inimeste-peal-juriidilist-vagivalda

Valitsus kiitis heaks määruse, millega täiendatakse bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu uute bioloogiliste ohuteguritega, kuhu lisandub ka koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel ja tagada ohutust viiruste leviku ajal.

 

Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/koroonaviirus-sars-cov-2-lisati-tookeskkonna-bioloogiliste-ohutegurite-nimekirja

Sotsiaalministeerium koostas töölepingu seaduse muudatused, mis muu hulgas sisaldavad ka koja ettepanekut lihtsustada 13-14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid. Samas sisaldab eelnõu aga ka selliseid muudatusi, mis võivad tööandjatele kohustusi hoopis juurde tekitada.

Lihtsustub 13-14-aastaste noorte tööle võtmine
Selleks, et võtta tööle 7-14-aastane laps, peab tööandja kehtiva seaduse kohaselt küsima tööinspektorilt luba. Kaubanduskoda tegi juba 2016. aastal riigile ettepaneku muuta noorte töötamise regulatsioon paindlikumaks, vaadata ümber tööinspektorilt nõusoleku saamise menetlus nii, et see oleks vähem bürokraatlik. Koda tegi ettepaneku kaotada tööandja kohustus hankida tööinspektorilt luba alaealise noore tööle võtmiseks. Kuigi asjakohane muudatus võeti tol ajal arutlemisele ja lisati isegi eelnõusse, ei ole see tänaseks seadusesse siiski jõudnud.

 

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/koja-toovoit-noorte-toole-votmine-muutub-lihtsamaks