Artiklid

Swedbanki poolt tellitud küsitlus näitas, et vajadus kontoripindade järele ei kao. Kodus töötamine vähendas töö tulemuslikkust ja kasvatas töötundide arvu. Samas suurendas kaugtöö tööga rahulolu ja loomingulisust.

Koroonakriis tõi kaasa kodukontorite kasutamise suurema hulga inimeste jaoks. Statistikaameti andmetel suurenes kodus töötavate inimeste arv kevadise viiruse laine ajal 31 protsendini kõigist hõivatutest. IT ja panganduse valdkonnas töötas kevadel kodus tervelt 80% kõigist töötajatest. Suvel kodus töötamine taas vähenes. Kuigi viirus levib praegu taas laialdaselt, näitavad mobiilsuse andmed, et kevadisest kodukontorite kasutamise rekordist oleme veel kaugel.

 

Edasi loe https://arileht.delfi.ee/news/uudised/onn-voi-onnetus-kodukontor-vahendab-efektiivsust-aga-suurendab-rahulolu?id=92007463

Peatselt tulevad jõulud ning aastavahetus. Töötajatel tasub silmas pidada, kuidas siis seadusega vaba aeg ning töötasu reguleeritud.

24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Pühade ajal töötavatele inimestele tuleb maksta töötatud aja eest kahekordset töötasu, vahendab tööinspektsioon. Riigipühade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

 

Edasi loe: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/tootamine-puhade-ajal-millal-ikkagi-oigus-nouda-topelttasu?id=91988295

Riigikogus 9.12.2020 vastuvõetud seadusemuudatusega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest. Seadusega suureneb ka Eesti Haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.

„Kuna hüvitiste korra muutmine on eelkõige vajalik selleks, et koroonaviirusest põhjustatud riske vähendada, siis tegime ettepaneku kehtestada uus kord ajutiselt, “ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. “Milline on  muudatuse reaalne majanduslik mõju tööandjatele ja haigekassale ning inimeste tervisekäitumisele, näitab aeg,” sõnas ta.

 

Edasi loe: https://www.employers.ee/uudised/riigikogu-kiitis-heaks-haiguspaevade-varasema-huvitamise/

Tuhanded inimesed said kevadel korraga haigushüvitist ja töötukassa palgatoetust. Haigekassa hinnangul saaks neilt haigushüvitise tagasi küsida ning menetlust alustati pisut rohkem kui saja juhtumi asjus. Sotsiaalministeerium aga ütleb, et pelgalt kahe hüvitise korraga saamine tagasinõudeks alust ei anna.

Märtsi lõpus, kui plaaniline ravi seiskus, saadeti Tallinnas tegutseva Sakala hambaravikliiniku töötajad koju. Ettevõtte käive langes sisuliselt nulli, aga appi tuli koroonakriisi leevendamiseks mõeldud töötasu hüvitis. 35 inimese aprilli- ja maikuise palga maksis osaliselt töötukassa.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1209094/haigekassa-nouab-korraga-kaht-huvitist-saanutelt-valikuliselt-raha-tagasi

Madalapalgaliseks loetakse töötajaid, kelle palk on alla kahe kolmandiku riigi keskmisest palgast. Eestis oli neid üle-eelmise aasta seisuga 22%, Soomes 5%. Veel üks pärisprobleem, millega oleks valitsusel tarvis tegeleda.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/91981149/infolaeng-veel-uks-parisprobleem-eesti-paistab-silma-madalapalgaliste-rohkusega