Kampaania eesmärk on avalikkuse teavitamise teel ära hoida maksualaseid õigusrikkumisi. Maksuhaldur ja Tallinna Linnavalitsus näevad keerulises majandussituatsioonis riski, et ettevõtjad võivad oma eksistentsi nimel hakata rohkem kasutama ka ebaausaid vahendeid ning soovivad juhtida inimeste tähelepanu sellele, et legaalsest sissetulekust sõltuvad mitmed sotsiaalsed garantiid.
Palgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud, sellest sõltub krediidivõimalus pankades. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab ametlik palk juurde majanduslikku kindlust.
Ümbrikupalga maksmine mõjutab ka kohalike omavalitsuste eelarvet. Hinnanguliselt saab ümbrikupalka iga kümnes inimene ja riigieelarvesse jäi seetõttu eelmisel aastal laekumata üle 1,8 miljardi krooni, Tallinna linnal jäi tulumaksu saamata üle 264 miljoni krooni.
Maksu- ja Tolliamet viis möödunud aastal läbi 103 ümbrikupalga kontrolli ning lõpetas 91 ümbrikupalga juhtumi kontrolli. Selle tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas ligi 20 miljonit krooni. Ümbrikupalga vastane tegevus on ameti prioriteetne valdkond ka käesoleval aastal.
Maksu- ja Tolliamet saadab märgukirju ettevõtetele, kelle puhul on tuvastanud kõrge ümbrikupalkade maksmise riski. Käesoleval aastal edastab maksuhaldur märgukirjad mitmes etapis. Veebruaris saadeti kirjad 254 äriühingule, kellelt jääb maksuhalduri hinnangul kokku riigieelarvesse laekumata vähemalt 28 miljonit krooni. Märgukirjades soovitatakse üle kontrollida raamatupidamise ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused. Eelmisel aastal saadeti taolised märgukirjad kokku 1000 ettevõttele, selle tulemusel laekus riigieelarvesse täiendavalt ligikaudu 59,1 miljonit krooni.
Üks osa ümbrikupalga vastasest tegevusest on ka alanud kampaania, mille raames avaldatakse lisaks välireklaamile ümbrikupalga maksmisega seotud riskidest rääkivaid artikleid ja jagatakse infomaterjale. Samuti on kavas loengud gümnaasiumiastme ja põhikooli lõpuklasside õpilastele, kellest osa peagi tööturule satub.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori Enriko Aava sõnul ei ole ümbrikupalga leviku tõkestamisel ainsaks lahenduseks kontrolli suurendamine kriitiliseks eduteguriks on tegelikult üldine tauniv suhtumine ühiskonna poolt ning seda püüabki maksuhaldur oma tegevusega saavutada. Siinkohal on oluline ka omavalitsuste kaasamine: on ju omavalitsus maksumaksjale kõige lähemal olev võimustruktuur, kel on tugev autoriteet ja oluline võime mõjutada inimeste hoiakuid, selgitas Aav koostöö olulisust.
Ümbrikupalga vastane kampaania on esimene Maksu- ja Tolliameti ning Tallinna Linnavalitsuse koostööprojekt. Märtsi algul sõlmisid osapooled pikaajalise koostööleppe, et ühiselt aidata kaasa inimeste maksukäitumise parendamisele. Koostööd on tehtud ka Narva linnaga ning maksuhalduri sooviks on edendada sarnast koostööd teistegi Eesti omavalitsustega.
Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist
