Helve Toomla
jurist
Tahan mais lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle minna, laps on siis 1,5-aastane. Rääkisin tööandjaga ja sain teada, et minu töökohta kui sellist Tallinnas enam pole. Firma ise asub Tartus ja koosneb omakorda mitmest eri firmast. Minu töölepingus on töötegemise kohana kirjas Tallinn, olen firma palgal olnud ligi üheksa aastat. Kas see, et firma pakub mulle nüüd töökohta Tartus, teades, et ma seda vastu võtta ei saa ja olen sunnitud lahkuma, on seaduslik? Millised on minu õigused? Kas minuga tuleks tööleping lõpetada koondamise tõttu?
Seni kehtiv töölepinguseadus on raseda ja alla kolmeaastase lapse vanema koondamise suhtes väga jäik sellise töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on täiesti keelatud. Seda isegi juhul, kui tööandja struktuuriüksus, kus väikelapse vanem töötas, likvideeritakse selles linnas täielikult. Uus töölepingu seadus muudab töötava lapsevanema koondamise võimalikuks.
Küsijal on võimalus jääda uuesti lapsehoolduspuhkusele kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui ta seda ei soovi, on tal õigus nõuda töölepingus näidatud tööd Tallinnas. Tööandjal tuleb sel juhul täita oma kohustust maksta kokkulepitud palka isegi siis, kui tööd anda ei ole. Keegi ei saa sundida küsijat omal soovil, poolte kokkuleppel vm alusel töölepingut lõpetama, kui ta seda ei taha. Eelnevas eeldasin, et küsija peab erinevate firmade all silmas oma tööandja struktuuriüksusi eri linnades.
Kui see nii ei ole ja omanik on küsija lapsehoolduspuhkuse ajal tema tööandjaks oleva juriidilise isiku (osaühingu, aktsiaseltsi vms) likvideerinud, siis kuulus ka küsija tööleping ettevõtte likvideerimise tõttu lõpetamisele. Seda sai teha küll ainult tööinspektori loal ja sel juhul ei ole tegemist koondamisega.
Kolmas võimalus, mis küsimusest tekib, on ettevõtte üleminek. See toimus siis, kui töö-andjaks olev aktsiaselts, osa-ühing vm andis oma Tallinna üksuse mis tahes alusel üle mõ-nele teisele äriühingule. Sel juhul läks n-ö automaatselt teisele tööandjale ka küsija tööleping ja uus tööandja peab teda kokkulepitud tööga kindlustama ja palka maksma.
Olen töötanud lasteaias-algkoolis 12 aastat. Sel kevadel lõ-petab kooli ainus, kolmas klass. Kool likvideeritakse, jääb vaid lasteaia osa. Ei saa aru, miks on käsk mind koondada alles 31. augustist, kui kooli pole alates juunist. Mind lubatakse puhkusele ja pärast seda pean töötama lasteaias kuni koondamiseni. Mul on klassiõpetaja kutse, mitte lasteaiaõpetaja oma. Seega saan uue seaduse järgi vaid ühe kuu hüvitise. Novembrist lähen vana-duspensionile.
Teisele tööle ei ole tööandjal õigust küsijat ilma tema nõus-olekuta üle viia ka uue seaduse jõustumise järel. Ometi on töö-andja küsijale vastu tulnud, koondades ta alles paar kuud enne pensioniea saabumist. 1. juulil jõustuva töölepinguseaduse kohaselt maksab tööandja talle hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid sellele lisandub kindlustushüvitis. Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud viis kuni kümme aastat, ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kahe kuu keskmise palga saab hüvitiseks see, kelle töö-staa sama tööandja juures on üle kümne aasta. Seega ei teki küsijal enne pensionile jäämist sissetulekus auku.
Inimesel oli kaks töökohta ja tema töötasult arvestati töötuskindlustusmakset mõlemas töökohas. Ühest töökohast ta koondati, teises töötab edasi. Kas töötajal on õigus taotleda töötutoetust või tekib selle saamise õigus vaid juhul, kui ta kaotab töö mõlemas töökohas?
Nii töötutoetuse kui ka töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks on see, et inimene kuskil ei tööta, s.t ta on töötu. Järelikult ei ole küsijal õigus saada töötutoetust seni, kuni jätkub töö teises kohas.
Firma maksis töötajale koondamishüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses, kuid vormistas kuu aja pärast sama töötaja uuesti tööle. Kas töötaja peab ühe kuu hüvitise nüüd firmale tagastama?
Töölepingu alusel töötav inimene ei pea sellisel juhul oma koondamishüvitist tagasi maksma.
Avalikus teenistuses on asi teisiti. Ametnik, kes nimetatakse pärast koondamist ametikohale, mida talle eelnevalt pakuti, peab tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga (avaliku teenistuse seaduse § 131 lg 1.1).
(Järgneb)