Üksikasjad

Avaldatud: 07 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Riigikogu võttis nädala eest vastu töölepinguseaduse muutmise seaduse, mis muu hulgas tähendab seda, et tasustamata kümnepäevast lapsepuhkust saavad peagi kasutada mõlemad vanemad.

Seni tuli emal ja isal omavahel kokku leppida, sest kalendriaastas võis täiendavat lapsepuhkust võtta vaid üks vanem. Muudetud kujul on töölepinguseadus kooskõlas Euroopa Liidu vanemapuhkuse direktiiviga, mis tuli üle võtta hiljemalt tänavu märtsiks – see oligi kogu ettevõtmise põhjus.

Õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust on nüüd emal ja isal, kes kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Peale selle näeb seadus endiselt ette kolm kuni kuus tööpäeva tasustatud lapsepuhkust aastas kas emale või isale, kuid nende ajal maksab riik üksnes alampalka, millest arvestatakse maha tulumaks.

Kasutamata lapsepuhkusepäevad edasi ei kandu, need aeguvad iga aasta lõpus. Oluline on teada sedagi, et n-ö palgata puhkuse ajal puhkuse­staaž ei jookse.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks meili teel kokkulepitud töötasust taganemine.

Küsimus

Kas tööandjaga meili teel kokkulepitud töötasu kehtib ja tööandja ei saa sellest taganeda?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal

Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 4 kohaselt ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Lisaks sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lõige 3, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.

Kuna TLS § 28 lõike 2 punkt 2 kohustab tööandjat maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, siis ka selline kokkulepe kuulub täitmisele.

Kui pooltel tekib kokkulepitu osas lahkarvamus, mida pole läbirääkimiste teel võimalik lahendada, on võimalik töövaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorganisse, so kohtusse või töövaidluskomisjoni.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 07 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Nädala eest ilmunud lugu tõi toimetusse hulga küsimusi praegustelt ja tulevastelt ajateenijatelt.

Kutsealuste päralt on küll kaitseressursside ameti kodulehel ülevaatlik info õigustest ja kohustustest, millega noormehed oma elu planeerimisel arvestama peavad, kuid näib, et seda on eelkõige töösuhete rägastikus toime tulemiseks liiga vähe.

Eelmisel nädalal ilmunud „Mis saab mu töökohast, küsivad ajateenijad” (EPL 31.01) tõi toimetusse hulga telefonikõnesid ja kirju. Teist sama palju kui ajateenijatelt endilt tuli neid kutsealuste vanematelt. Küsimustele vastab tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.

Mis saab ajateenija töölepingust?

Töötaja ajateenistuses viibimise ajal töölepinguga midagi ei toimu, seda lihtsalt sel ajal ei täideta. Töölepingu lisa vormistamist seadus selliseks puhuks ette ei näe, see ei ole kohustuslik. Kuid tööandja võib oma asjaajamise korraldust arvestades töötaja andmetesse vastava märke siiski teha. See on vajalik ka raamatupidamise aspektist, näiteks kasutamata põhipuhkuse päevade ja puhkuse aegumise arvestamisel.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 poole pöördus töötaja, kelle tööandja ei soovi talle anda 23. veebruaril lühendatud tööpäeva ja lubab selleks ettenähtud 3 vaba tundi pikema aja peale ära hajutada, mis aga tööinspektsiooni hinnangul on ebaseaduslik.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam teatas Tarbija24 järelpärimise peale, et seaduse kohaselt lühendatakse pühade-eelset tööpäeva. See tähendab, et tööpäeva lühendamine toimub konkreetselt pühade-eelsel tööpäeval, mitte aga üldist tööaega (näiteks kuu tööaega) lühendades.

«Tööandjal ei ole ühepoolselt tööpäeva lühendamata jätmine võimalik. Kui töötajaga saavutatakse kokkulepe, et tööpäeva ei lühendata, loetakse lühendamata tunnid ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele,» selgitas Siitam.

Sirje Niitra