Artiklid

Maksude lõpetamine toimub üks kord aastas, alates 1. jaanuarist. Väljavõte seadusest ütleb: makse tasumise kohustus

* tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja
* lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.

See tähendab, et kui pensioniikka jõudnud töötajal algavad kogumispensioni väljamaksed aasta keskel, siis tema palgaarvestuses tuleb kuni 31. detsembrini tehtavatelt maksetelt ikka 2% (1%) II samba makset kinni pidada.

Näide: 1) Vanaduspensioniikka jõudnud isik esitab avalduse II samba väljamaksete saamiseks maikuus. Makseid soovib saada igakuiselt, seega esimene väljamakse toimub juunis. Isik jätkab aga töötamist ning tööandja peab tema eest pensioni II samba sissemakseid arvestama ning tasuma kuni 31. detsembrini.
2) Isik esitab avalduse väljamaksete saamiseks detsembrikuus. Esimene väljamakse toimub tal aga alles järgmise aasta jaanuaris. Tööandja peab tema eest II samba makseid arvestama ja tasuma seega järgmise aasta 31. detsembrini.

NB! Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajate puhul, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.

Otsuse korraldada maksete peatamine üks kord aastas tingis nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Pensionikeskuse kogemus sissemaksete alustamise ajast, mil uus süsteem palju segadust tekitas ning väga paljudel juhtudel tehti palkade ümberarvestusi ning täideti uusi deklaratsioone. Seda seetõttu, et makseid hakati kinni pidama liiga vara või lasti õige hetk mööda. Kui maksete arvestus lõppeb kord aastas, on seda kergem kontrollida ning saab vanal aastal juba uueks aastaks ettevalmistusi teha.

Millal oma töötajate palgaarvestusest 2% makse välja arvata, saab 2009. aastast kontrollida Pensionikeskusest isikukoodi lihtpäringuga. Suurema hulga töötajate kontrollimiseks korraga saab tellida masspäringu.

Küsimus:
Tööandja on kavandanud kahe töötaja koondamise seoses töömahu vähenemisega. Minu küsimus on: milliseid kriteeriumeid ja seadusandluse sätteid peab tööandja arvestama, kes töötajatest omab eelisõigust tööle jäämisel?

Vastus :
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) §- is 89 on sätestatud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib töömahu vähenemine tuua kaasa olukorra, kus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks ning tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda seoses koondamisega.

Kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses oli sätestatud, keda töötajatest eelistada tööle jäämisel koondamise korral võrdsete tööalaste näitajate olemasolul. Eelistatud tööle jäämisel olid töötajad, kes olid tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kes olid kauem töötanud tööandja juures, kellel olid ülalpeetavad, kes täiendasid oma kutseoskuseid ja teadmisi. Praegu kehtiv TLS selliseid kriteeriumeid ei sätesta. Seega on tööandja üsna vaba hindama, keda ta töötajatest võrdsete töönäitajate puhul eelistab tööle jätmisel.

Igal juhul peab tööandja arvestama, et vastavalt TLS § 89 lõikele 5 töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu ( välja arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel või tööandja tegevuse lõppemisel) on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Kui tööandjal tekib vajadus koondada ja ta on teinud kindlaks koondatavate arvu, kelle hulgas on alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid või töötajate esindajad, peab tööandja koondatavate töötajate hulgast jätma eelisjärjekorras kõrvale väikelast kasvatavad vanemad ja töötajate esindajad. Teisti öeldes, väikelast kasvatavat vanemat ja töötajate esindajat ei saa tööandja võrrelda teiste töötajatega. Seejärel, kui väikelapse vanemad või töötajate esindaja on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänute ringist valida koondatavad.

Koondatavate ringi määratlemisel võetakse aluseks ettevõtte asjakohane üksus, sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate kategooria. Teisiti öeldes, tegemist peab olema nö võrreldavate töötajatega.

Töötajate esindajateks on töötajate poolt valitud töökeskkonnavolinikud, töökeskkonnanõukogu liikmed (valitud töötajate poolt) ja usaldusisikud. Tihti kipuvad tööandjad unustama TLS §-is 94 sätestatu, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamust töölepingu ülesütlemise kohta, mõistlikul määral saadud arvamusega arvestama ning põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.

Väga oluline erisus, millega tööandja peab arvestama on sätestatud TLS §- is 93. Tööandjal on keelatud töölepingut üles öelda koondamise tõttu rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkus, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Tööinspektsiooni poole pöördus mullu 74 töövägivalla ohvrit seoses ähvarduste, solvangute või ahistamisega töökohal.

2010. aastal pöörduti tööinspektsiooni töövägivalla tõttu 94 korral ja 2009. aastal 60 korral, teatas inspektsioon. Statistikas kajastuvad pöördumised, mis tulid kirja teel või tööinspektori vastuvõtule tulles, kuid mitte juristi infotelefonile laekunud kaebused.

Pöördujate hulgas oli näiteks väikelapse ema, kes saades lasteaiast teate lapse haigestumise kohta, läks seda tööandjale ütlema. Tööandja aga käskis tal esmaspäeval kindlasti tööle minna. «Kas tööandja saab mind vallandada just sellepärast, et mu laps on tihti haige, või kas tal on õigus niimoodi ähvardada? Last üksi koju jätta ei saa, ta on liialt pisike veel, samas töökohta kaotada ka ei taha.»

Tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu kinnitas, et niisugune ähvardamine ja töötaja survestamine on täiesti lubamatu. «Töötajal ei ole ka ühtki garantiid, et kui ta allub survestamisele, siis tema töökoht jääb alles. Mõistlikum on mitte alluda ja tunda oma õigusi.»

Eestis pöörduvad töövaidluskomisjoni vaid üksikud töövägivalla ohvrid: ebavõrdse kohtlemise üle kaebas 2011. aastal 13 inimest, 2010. aastal 9, 2009. aastal 12 ja 2008. aastal 8 inimest.

«Töötajad võiksid töövägivalda rohkem teadvustada ja julgemalt esitada hüvitise nõudeid,» soovitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. «Kui ülemus teab, et tal on tööl meelas meesterahvas, kellele meeldib naisi patsutada, siis peaks ta mehe korrale kutsuma.»

Mullu pöördus töövaidluskomisjoni näiteks naine, kelle sõnul tööandja tuli talle kätega kallale ning raputas vihaselt. Heas tujus olles kippus tööandja aga naistöötajaid näpistama ja kallistama, mis avalduse esitanud naise jaoks oli ebameeldiv.

Töövaidluskomisjon otsustas, et tööandja peab lõpetama soolise ahistamise ning maksma töövägivalla ohvrile hüvitiseks 2000 eurot. Osapooled pöördusid vaidluse lahendamiseks edasi kohtusse.

Kuidas käituda töövägivalla puhul?

Töövägivald on füüsiline või vaimne vägivald töökohal, sealhulgas töötaja sundimine tervistkahjustavate ülesannete täitmisele. Töövägivald on ka töötaja diskrimineerimine tema soo, rahvuse, usutunnistuse, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse vms tõttu. Samuti töökiusamine: teostamatute tööülesannete andmine, pidev põhjendamatu kritiseerimine vms.

Töövägivalla ohvril tuleks informeerida tööandjat, soovitavalt ka kirjalikult. Tööandjal on kohustus tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused. Kui töövägivald ei lõpe, peaks ohver pöörduma tööinspektsiooni, tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori poole. Füüsilise vägivalla korral tuleks teatada politseisse. Vägivalla lõpetamiseks ja kahjutasu nõudmiseks saab pöörduda ka kohtusse.

«Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja päevapealt töölt lahkuda,» märkis tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Sel juhul on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul ohvril on õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Tööandjal on õigus teha vägivallatsevale töötajale hoiatus või noomitus, paigutada töötaja teise tööruumi vms. Kui muud abinõud ei anna tulemusi, võib ta vägivallatseja vallandada. Viivitamatult võib vallandada vägivallatseja, kes käitub eriti äärmuslikult: läheb kolleegile kätega kallale või sõimab korduvalt kaastöötajaid.

Toimetas Hanneli Rudi, reporter

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Pensionäridel on lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus.

Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus, selgub Maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.

Kui pensioni summa on:

* kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:
töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.
* rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus ja kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
* üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.

Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avaldus pensioniametile, kui te ei ole seda teinud.

Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tuludeklaratsiooni, saavad seda esitada tagantjärgi 3 aasta eest (2008.–2010. a) kuni 2. aprillini 2012. Alates 3. aprillist 2012. aastal saab esitada tuludeklaratsioone 2009.–2010. aasta eest.

Piret Lakson

Mida suurem segadus majanduses valitseb, seda usinamalt kaebavad inimesed tööandja peale.

Töövaidluskomisjonid (TVK) on tegutsenud üle 15 aasta ja menetlenud selle aja jooksul rohkem kui 56 000 avaldust. Mõned avaldused menetlusse ei jõuagi, olgu põhjuseks siis TVK pädevusse mittekuuluvad nõuded või midagi muud.

„Tasuta kohtu” poole pöörduvad nii töövõtjad kui ka tööandjad. Nagu arvata võibki, on komisjon puutunud kokku kõige eripärasemate kaasustega ja isegi töötajatega, kes on ülemuselt kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise eest peksa saanud. Nii hulle näiteid õnneks palju ei ole.
Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009. aastal, mil menetleti 7290 avaldust.

„Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu, inimesed otsisid viimseni võimalust raha saada,” nentis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. „Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb, need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses,” selgitas ta.

Mullu esitati TVK-dele kokku 2909 avaldust, mis on 24 protsenti vähem kui tunamullu. Valdav osa vaidlustajaid olid töötajad, tüüpilised nõuded puudutasid raha: saamata töötasu, lõpparve- või puhkusetasu.

Nende kõrval oli ka nõudeid, kus töötajad pahandasid, et tööandja neid ühel või teisel põhjusel diskrimineerib.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.