Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Olga Timmermann, Põhja inspektsiooni teabespetsialist

Käes on aasta kõige külmem aeg ning just nüüd hakkavad mittetöötavad radiaatorid või külma õhku läbilaskvad aknad kontoris valmistama inimestele kõige rohkem meelehärmi. Soojemal ajal ei panda neid puudusi üldjuhul tähele.

Aina rohkem inimesi on hakanud pöörduma Tööinspektsiooni küsimusega, mida teha, kui kontoriruumis on nii külm, et peab endale mitu kampsunit selga panema, villased sokid jalga tõmbama ja vahel isegi kindad appi võtma, et oleks veidigi soojem.

"Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ peavad tööruumid olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö, sealhulgas näiteks kontoritöö, puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi,“ sõnab Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi.

Probleemi tekkimisel tuleb töötajal esmalt pöörduda ikkagi tööandja poole, kes siis peab kasutusele võtma vajalikud abinõud.
"Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on töötajal õigus keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule,“ ütles tööinspektor Andres Jõgiste.

Võimaluse korral oleks jahedatesse ruumidesse mõistlik paigaldada lisaradiaatorid või puhurid, mis pakuksid töötajatele leevendust. Samuti võiks, arvestades töö iseloomu, võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, mil töötaja saab sama tööd teha ka näiteks kodus või mujal, kus on soojem kui kontoris.

Õhku läbilaskvad aknad tuleks soojustada ning mittetöötavad radiaatorid välja vahetada või ära parandada.

Igal juhul on eesmärgiks see, et töötajad saaksid teha tööd tervist mitteohustavates tingimustes ning kui töötajatel on head töötingimused, siis peaks paranema ka tööefektiivsus.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga allkirjastavad 2013. aasta alampalga leppe reedel, 21. detsembril.
Valitsus võib seda arutada oma 27. detsembril toimuval istungil.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Tegin suvel suure koguse ületunde ja välja makstakse see meile kord kvartalis. Firmasiseselt on paika pandud, et ületunnitariif on 60 protsenti tunnitasu määrast. Ka töölepingus on see nii kirjas. Kas erafirmal on seaduspärane tööleping, kui mina lähen vastutustundliku kodanikuna tööle ja nemad maksavad ainult 60 protsenti tunnitasust?» soovib lugeja teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Eesti vabariigi töölepingu seadus kehtib kõikidele Eestis registreeritud ettevõtete töösuhetele - ka erafirmadele ja välismaist päritolu Eestis tegutsevatele kauplusekettidele.

Ületunnitööd reguleerib töölepinguseaduse § 44, mille alusel ületunnitöö rahas hüvitamise korral tuleb maksta 1,5-kordset tunnitasu.

Juhul, kui Teile tõesti makstakse ületundide eest ainult 60 protsenti, mitte ei suurendata tunnitasu 60 protsendi võrra, siis on tegemist seaduse rikkumisega ja on põhjust pöörduda tööinspektori poole.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

TÖÖINSPEKTSIOON
Pressiteade
20.12.2012
Lähinädalatel on ees neli riigipüha, mis on töötajate jaoks vabad päevad: 24., 25. ja 26. detsember ehk jõululaupäev ja 1. ja 2. jõulupüha ning 1. jaanuar ehk uusaasta. Lisaks on tööandjal kohustus lühendada riigipühale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.

Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Tööpäeva peab kolme tunni võrra lühendama kõigil inimestel, kes töötavad pühapäeval 23. detsembril ja esmaspäeval 31. detsembril. „Seaduse mõte on selles, et lühendatud peab olema just riigipühale eelnev tööpäev. Tööandja ei tohi seda asendada lühema tööpäevaga mingil muul ajal. See ei ole lubatud,” rõhutas Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.
Mõnel tegevusalal on siiski nõudlus töötada tavapäraselt ka riigipühade eel. Näiteks on sageli avatud kauplused, tulles vastu klientidele, kes teevad enne pühi veel viimaseid sisseoste.
Kui majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama kokkuleppe töötajaga, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua nagu tavaliselt. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks, mille eest saab töötaja 1,5 kordset tasu. „Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel – kui töötaja ei nõustu ületunnitööga, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Niina Siitam.
24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.

Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324