Lauri Tankler
Järgnevate aastate euroraha peaks aitama tööle saada rohkem haritud inimesi.
Kui paari kuu eest jõudsid Euroopa Liidu riigipead kokkuleppele, kui palju raha hakkab iga liikmesriik saama, siis eile kinnitas Eesti valitsus, kuidas riigile eraldatud 4,1 miljardit eurot järgmise seitsme aasta jooksul valdkondade vahel jaguneb.
Märksõnad on tööhõive, üldharidus, teadus- ja arendustegevus nii ülikoolide kui ka ettevõtete tasandil, energiatõhusus ja inimeste liikuvus. Aga need märksõnad olid tegelikult ka enne eilset teada — juba kaks aastat järjest on struktuurivahendite jaotamist arutatud eri ringkondades, kes kaardistasid Eesti vajadusi. Eile said arengu eri valdkonnad oma eelarveridadele ka konkreetsed arvud (vt kõrvalolevat graafikut). Summad on nii suured, et neid on raske ette kujutada, kuid eile valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvestrateegias on need ka detailsemalt lahti kirjutatud.
Kui jätta välja põllumajanduse otsetoetused — see on iseenesestki suur summa — ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmise, siis kõige enam võiks inimestele korda minna küsimus: kuidas saada tööle haritumaid inimesi? Just sellele küsimusele vastamisega peaks tegelema enamik toetatud valdkondi.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
