Artiklid
- Üksikasjad
Delfi Majandus
Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et palgasurvet tunnetab 70 protsenti ettevõtetest ning ligi pooled ettevõtted kavandavad 3-8 protsendilist palgatõusu.
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitti sõnul on Eesti tööstuses tööjõupuudus ning viimasel ajal on see trend süvenenud - kvaliteetset tööjõudu on vähe, vahendab BNS.
Kitt lisas, et kvaliteetsele tööjõule on ettevõtjad valmis ka hästi maksma, samas aga Eestis selleks õiget ettevalmistust ei pakuta. "Tootmiskorraldust ei õpetata mitte kusagil!"
Palgarallit panga hinnangul siiski karta ei ole, kuna tegemist on isereguleeruva protsessiga.
Uuringust selgub, et esmajärjekorras tuntakse puudust insenertehnilisest personalist. Oskustööjõuga on probleeme eelkõige suurettevõtetel ja rasketööstusel.
Töötajaid plaanib uuringu kohaselt juurde palgata iga kolmas ettevõte, kusjuures vakantsed on pigem kõrgemapalgalised töökohad. Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üldine, veidi väiksem on see siiski Tallinnas ja Harjumaal.Swedbank uuris ligi 200 üle nelja miljoni eurose käibega tööstusettevõtte arvamusi. Uuritud ettevõtetest olid pooled üle 12,7 miljoni eurose käibega.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Jurist
Olen matemaatikaõpetaja ja siiani töötasin koolis 22-tunnise täiskoormusega. Nüüd öeldakse mulle, et saan edaspidi ainult kuus parandusõppe tundi nädalas. Olen esimest aastat pensionil, töötanud koolis üle 30 aasta ja minu soov oleks edasi töötada. Mulle ei ole mingeid etteheiteid tehtud.
Lapsed on saanud häid tulemusi matemaatika olümpiaadidel, lapsevanemad on rahul jne. Lugesin, et tööandja ei või töölepingut üles öelda, kui täistööajaga töötaja ei soovi jätkata osalise tööajaga. Kas see kehtib ka pensionäride kohta? Mis võimalused ja õigused mul oleksid? Kas juhtkond peaks mind koondama ja maksma mulle koondamishüvitist? Kuidas ma peaksin lahkumisavalduse kirjutama, sest ma ei lahku ju omal soovil?
Kogu artiklit saab lugeda digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele või Eesti Päevalehe paberlehest.
- Üksikasjad
Palgainfo agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder ütles nädala algul suuremate palgamaksjate edetabelit kommenteerides, et üldiselt ettevõtjad pelgavad palkade avalikustamist. Ametiühingute keskliit on seisukohal, et palkadest tuleks rääkida seni, kuni palgateema on Eestis tabust jälle normaalseks aruteluteemaks muutunud ning ka tegevus- ja ametialade vahel suurem õiglus jalule seatud.
„Selge ja töötajatele arusaadav palgapoliitika välistab tööandjate kardetud olukorra , et inimesed ei saa aru, miks üks või teine palk on selline nagu ta on,“ selgitab EAKL palgasekretär Kaja Toomsalu. „Tööturu osapooltel oleks vaja kiiremas korras asuda läbirääkimistele oma sektori palgalepete sõlmimiseks. Eeskujud ei ole meist kaugel – Soome tööturgu ei jõua me ära kiita, aga ka meie oma tervishoiu- ja transpordisektori kollektiivlepingud on aidanud oma valdkonna palgasüsteeme korrastada.“
- Üksikasjad
«Kas mul on õigust tööandjalt küsida isikliku sõiduautoga tööle/koju sõitmise kulude hüvitamist, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga (ühistransport puudub)?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Õigus Teil küsida on, aga kas tööandjal sellest ka kohustus tekib, on kahtlane. Kui Teie töölepingus puudub kokkulepe isikliku auto kasutamise kompenseerimise kohta, siis reeglina toimub töötaja tööle ja töölt koju jõudmine töötaja isiklikul vastutusel.
Erandid võivad vastavalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tulla kaalumisele siis, kui tööle saamise tingimused on tööandja enda tegevuse tõttu oluliselt muutunud peale töölepingu sõlmimist, näiteks on ajutiselt muutunud töö tegemise asukoht. Alalise töökoha asukoha muudatuse korral tuleks aga pigem kaaluda töösuhte lõpetamise aluseid, kui tööle jõudmine hakkab töötajalt nõudma ebaproportsionaalseid pingutusi.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Töötajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkuse asendajana, kuid ta jääb lepingu kehtimise ajal ise rasedaks. Millal lõpeb tema tööleping ja kas rasedus ei ole takistuseks? Kas ikka siis, kui endine töötaja oma puhkuselt tagasi tööle tuleb?
VASTAB
Liis Valdmets
tööinspektsiooni tööinspektorjurist
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 80 sätestab töölepingu lõppemise tähtaja möödumisel. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Seega kui töötajal on tähtajaline tööleping sõlmitud ära oleva töötaja asendamise ajaks, lõpeb tööleping asendatava töölenaasmisega.
Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest lepingu tähtaja möödumisel teineteisele ette teatama. Töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.
Seetõttu ei ole põhjendatud ka tähtajalise töölepingu lõppemisel etteteatamiskohustuse kohaldamine ning selle järgimata jätmisel hüvitise maksmise kohustuse rakendamine.
Kuna TLSi § 80 puhul on tegu ette kokku lepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel.
Nii näiteks ei takista töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel ehk TLSi § 80 lõike 1 alusel.
Lehekülg 1146 / 1653