Kärt Anvelt
1. aprillist on surve all hulk inimesi, kelle töötuskindlustushüvitise saamine võib kannatada.
1. aprillist jõustunud kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) on kui kuri aprillinali, mis annab põhjust muretseda nii ajateenijatele kui ka asendus- ja reservteenistuses olijatele. Asi on lihtne: aja-, asendus- ja reservteenistust ei peeta KVTS-i järgi avaliku teenistuse eriliigiks ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko sõnul tähendab see karmi tegelikkust, kus aja-, asendus- ega reservteenistuses viibinud töötul pole enam õigust töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist edasi saada.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on tekkinud olukord eri ministeeriumide vahelise kommunikatsiooni probleem, sest samaaegselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmisega muudeti ka teisi seadusi, sealhulgas kaitseväeteenistusega seotuid. „Ka riigikaitsekomisjon pidanuks teemale, et kaitseväeteenistus võeti ATS-ist välja, tähelepanu juhtima ning puudus oleks likvideeritud,” viitas Tsahkna.
Tsahkna sõnul pole siiski põhjust kaitseväekohustuslaste hulgas paanikat tekitada, sest ka praegu kehtiva seadustiku järgi on kõigil neil õigus saada töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist samadel tingimustel kui enne 1. aprillil kehtima hakanud ATS-i. „Kehtivas seaduses on mõiste „mõjuvad põhjused” ning selleks loetakse ka kaitseväeteenistuses olemist,” selgitas Tsahkna. „Kuid loomulikult on korrektne, kui ka seaduses oleks see eraldi välja toodud,” möönis ta ning kinnitas, et sotsiaalkomisjon on vastava seadusemuudatuse algatanud.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
