Üksikasjad

Avaldatud: 25 detsember 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Kas osaühing võib osta prillid hambaarstile. Osaühingus on 10 hambaarsti, aga ainult ühele osteti. Tegemist on omaniku emaga. Kas teistel prillikandjatel hambaarstidel on ka selleks õigus või kehtib see soodustus ainult kuvariga töötajatele? Kas see läheb kuidagi ka maksu alla? » soovib üks meedik teada.

Vastab Vello Vallaste osaühingust Vallaste ja Partnerid.

Tööandja võib oma töötajale osta nii prille kui mis tahes muid asju sõltumata sellest, mis tööd inimene teeb või milline on töötaja ja tööandja eraeluline vahekord. Seda nimetatakse erisoodustuseks, millelt tööandja peab maksma nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Erisoodustusega ei ole tegemist, kui kulutus on tehtud tööst tulenenud tervisekahjustuste leevendamiseks või nende ärahoidmiseks. See kehtib ka prillide ja kuvaritöö kohta. Iga tööandja on ise pädev otsustama, kas töötajale antud hüve puhul on tegu erisoodustusega või mitte. Töötajal on õigus nõuda erisoodustust, kui selles on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga (digi)allkirjastasid 21. detsembril kokkuleppe, mille kohaselt kerkib brutopalga alammäär ehk alampalk uuest aastast seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus.

Eelmisel aastal tõusis alampalk 12 euro võrra. Kui eelmisel aastal tõusis alampalk 4,3, siis nüüd tõuseb see 10,3%.

Valitsus võib sotsiaalpartnerite poolt sõlmitud töötasu alammäära kokkuleppe kinnitada oma 27. detsembril toimuval istungil.

Tööandjate otsus tõsta miinimumpalk 290 eurolt 320 eurole on IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul väga positiivne signaal.

"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.

Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6-protsendilist nominaalpalga kasvu.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.

Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.

19. detsembril kinnitas Leedu valitsus alampalga 17,6%-se tõusu. 1. jaanuarist on alampalga suurus 1000 litti ehk 289,6 eurot juulist kehtinud 850 liti asemel. Enne seda oli alampalk 800 litti. Uus alampalk on vaid 40 eurosenti Eesti omast madalam. Leedus tõusis alampalk juba teist korda aasta jooksul.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2012

• Postimees
• Elatisabi seadus

«Palun seletage paragrahvid lahti. Lapse isa on kohustatud maksma lapse emale lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt perekonnaseaduse S § 100 lõike.2 ja 101 lõike 1 alusel vähemalt valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vastavalt § 97’le seni, kuni laps on saanud täisealiseks või kuni jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.»

Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.

Teie poolt välja toodud perekonnaseaduse paragrahvid tähendavad üldjoontes seda, et lapsest lahus elav vanem peab last ülal pidama elatise maksmise teel:
a) kuni lapse täisealiseks saamiseni, või
b) lapse täisealiseks saamisel kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab ühele lapsele igakuiselt makstava elatise miinimummäära, milline on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega hetkel ei tohi igakuine elatis olla väiksem kui 145 eurot.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas Naine24

Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Aina rohkem inimesi on hakanud pöörduma tööinspektsiooni küsimusega, mida teha, kui kontoriruumis on nii külm, et peab endale mitu kampsunit selga panema, villased sokid jalga tõmbama ja vahel isegi kindad appi võtma, et oleks veidigi soojem.

«Esimese asjana tuleks kontoritöötajal pöörduda enda otsese ülemuse poole ja anda talle teada, et on tekkinud selline mure. Edasi peab juba tööandja võtma tarvitusele abinõud, et aidata töötajat ja küsimus lahendada,» rääkis tööinspektsiooni tööinspektor Andres Jõgiste.

Ta lisas, et vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on töötajal õigus keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Võimaluse korral oleks jahedatesse ruumidesse mõistlik paigaldada lisaradiaatorid või puhurid, mis pakuksid töötajatele leevendust. Samuti võiks, arvestades töö iseloomu, võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, mil töötaja saab sama tööd teha ka näiteks kodus või mujal, kus on soojem kui kontoris.

Õhku läbilaskvad aknad tuleks soojustada ning mittetöötavad radiaatorid välja vahetada või ära parandada.

Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele «Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» peavad tööruumid olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö, sealhulgas näiteks kontoritöö, puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi.

Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24