Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Olen juba mõni nädal töötanud, aga tööandja ei ole minuga kirjalikku töölepingut sõlminud. Kui küsisin tööandjalt töölepingut, vastas tööandja, et kuna töötamise registrisse on minu töötamise kohta kanne tehtud, siis töölepingut sõlmima ei peagi. Kas tööandjal on õigus?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:
Ei, tööandjal ei ole õigus. Töötamise registreerimine registris ei asenda pooltevahelist töölepingut. Töötamise registreerimise eesmärk on vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse. Kirjaliku töölepingu sõlmimine on vajalik, et nii töötaja kui tööandja oleksid teadlikud oma õigustest ning kohustustest ning kokkulepitud töö tegemise tingimustest. Üldjuhul on olulisteks tingimusteks, mis tuleb töölepingus kokku leppida, töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded ja töö tegemise koht.

Kui töösuhte kestus ületab kahte nädalat, tuleb vastavalt töölepingu seaduse § 4 lõigetele 2 ja 5 sõlmida kirjalik tööleping. Juhul kui tööandja ei ole töölepingut töötajale esitanud, on töötajal õigus seda igal ajal nõuda. Seadusest tulenevalt peab tööandja esitama töötajale töölepingu kahe nädala jooksul pärast nõude saamist. Kui tööandja seda kohustust ei täida, võib töötaja pöörduda märgukirjaga tööinspektsiooni poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Alo Lõhmus

Millisesse riigiametisse pürgida? Alljärgnevast tabelist saad ülevaate ministeeriumide ja nende allasutuste keskmistest brutopalkadest.

Maaleht küsis erinevatelt ministeeriumitelt:

Kui suur on ministeeriumide ja asutuste keskmine brutopalk praegu? / Kui palju tõusis palk ministeeriumeis ja nende haldusala asutustes 2014. aastal? / Milliseks kujuneb tänavune palgatõus või palgafondi kasv?

Siseministeerium: 1794 / 11,7% / 4,1%
Politsei- ja piirivalveamet: 1102 / 8,8% / 9%
Päästeamet: 892 / 6% / 4,2%
Häirekeskus: 1017 / 9,2% / 3%
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1726 / 7,2% / 3%
Sisekaitseakadeemia: 1203 / 2,6% / 3%
Maavalitsused: 1084 / 6,8% / 2%

Põllumajandusministeerium: 1316,75/ 7,83% / 3%
Põllumajandusamet: 874,80 / 13,39% / 3%
Maamajanduse Infokeskus: 794,45/ 4,45% / 3%
Veterinaar- ja Toiduamet: 878/ 5,2% / 3%
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium: 694,21 / 9,25% / 3%
Põllumajandusuuringute Keskus: 805,61/ 5,89% / 3%
Eesti Taimekasvatuse Instituut: 743,45/ 9,87% / 3%
Eesti Piimandusmuueum: 696,87/ 6,16% / 3%
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum: 539,62/ 7,63% / 3%
Eesti Põllumajandusmuusem: 627,08/ 11,29% / 3%
PRIA: 1140 / 4,49% /3%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1790 / 5% / 3%
Konkurentsiamet: 1650 / 9% / 3%
Lennuamet: 1744 / 8% / 3%
Maanteeamet regioonidega: 1421/ 10% / 3%
Riigi Infosüsteemi Amet: 1867 / 9% / 3%
Tarbijakaitseamet: 1337 /16% / 3%
Tehnilise Järelevalve Amet: 1437 / 11% / 3%
Veeteede Amet: 1340 / 6 % / 3%

Kaitseministeerium: 1753,17* / valikuline palgatõus / pole otsustatud
Kaitsevägi (sh Kaitseliidu tegevteenistuses olevad teenistujad): 1258,92 / 5% / pole otsustatud
Kaitseliit koos valveteenistusega: 949 / - / -

Keskkonnaministeerium: 1567 / 9,2% / 2,95%
Maa-amet: 1072 / 6,5% / 2,95%
Keskkonnainspektsioon: 1219 / 10,4% / 2,95%
Keskkonnaamet: 1088 / 7,4% / 2,95%
Keskkonnaagentuur: 996 / - / / 2,95%
Loodusmuuseum 967 / - / 2,95%
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1949 / - / 2,95%

Rahandusministeerium: 1874 / 4% / 2,5%
Maksu- ja Tolliamet: 1249 / 4,2% / 3,6%
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1763 / 3,7% / 3,0%
Riigi Tugiteenuste Keskus: 1393 / 7% / 2,5%
Statistikaamet 1062 / 3,2% / 1,4%

Haridus- ja teadusministeerium: 1621 / 8,9% / ei planeerita
Keeleinspektsioon: 1075 / 3,1% / 4,5%
Rahvusarhiiv: 980 / 6,67% / ei planeerita
Eesti Noosootöö Keskus: 1007 / 2% / 3%
SA Teadusagentuur: 1285 / ei / ei
SA Archimedes: 1404 / ei / ei
Hariduse Infotehnoloogia SA: 1671 / ei / 2%
SA AHAA: 914 / ei / üldist tõusu pole plaanis
Spordikoolituse ja -Teabe SA: 1181 / 3%/ 4,2%
SA Kutsekoda: 1300 / ei / 10%
SA Innove: 1197 / 9% / ei planeerita

Sotsiaalministeerium: pole teada / 5 - 17% / 3%

Välisministeerium: 1337,24 / 9,9% / 3%

Justiitsministeerium: 1719 / 4,6% / 3%.

Kultuuriministeerium: 1739,85 / 2,01% / ei ole kavas

* Välja arvatud minister ja kantsler

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2015

• Postimees
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Möödunud aastal pöörduti tööinspektsiooni poole ligi 50 000 korral – enim küsimusi tekitasid töölepingu ülesütlemise tingimused, puhkuste kasutamisega seonduv, töötasu maksustamise põhimõtted ning nõuded töö- ja puhkeajale.

«Infotelefonile helistatakse kõige enam, sest see on kiireim viis teabe saamiseks,» märkis tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna. Nii andis tööinspektsiooni jurist 2014. aastal infotelefoniteenusele helistanutele vastuseid 40 954 korral.

Järgnesid e-kirja teel pöördumised, millele vastati 4664 puhul, ning nõustamised juristi vastuvõtul, kus käidi 3931 korda. E-kirja saatsid pigem need inimesed, kes soovisid kirjalikku selgitust, mida vajadusel ka tööandjale või töötajale näidata.

«Vastuvõtule tulijate soov on aga eelkõige töösuhetega seotud dokumentide näitamine juristile, et nende alusel oma küsimustele vastused saada,» lisas Raigna.

Kõige enam soovisid inimesed möödunud aastal teada töölepingu ülesütlemise tingimusi, puhkuste kasutamisega seonduvat, töötasu maksmise põhimõtteid ning nõudeid töö- ja puhkeajale.

«Vajadus töösuhetealase nõustamise järele on jätkuvalt olemas nii töötajatel kui tööandjatel,» sõnas Raigna. Tööinspektsioon on aktiivse töösuhetealase teavitustööga tegelenud viimased seitse aastat. Eelmise aasta lõpus lisandus juristi infotelefonile eraldi keelevalik, et ka venekeelseid kliente paremini teenindada.

Alanud aastal on inspektsioonil kavas juristi vastuvõtte laiendada ka maakondlikesse tõmbekeskustesse. Juba jaanuari lõpus avatakse kontor Põltsamaal, kus hakkavad töösuhete ja töökeskkonna küsimustele vastama jurist ja tööinspektor.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Minu ametijuhendis on punkt, et lisaks seal loetletud tööülesannetele on kohustus täita otsese juhi poolt antavaid ühekordseid tööülesandeid. Kas see tähendab, et vahetusmeister võib nõuda minult igasuguste jooksvate tööde tegemist?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Selline sõnastus ei tähenda kindlasti, et töötaja peab täitma kõiki otsese tööjuhi korraldusi, vaid tööandja saab nõuda üksnes nende töökohustuste täitmist, mis on töölepingus kokku lepitud või mis tulenevad töö laadist.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkt 3 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad näiteks olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja mõlemale poolele üheselt arusaadav. Töölepingus kokkulepitud tingimused on muudetavad üksnes poolte kokkuleppel.

TLS § 15 lg 2 p-d 1-3 näevad ette töötaja põhilised töökohustused, st töö tegemise kokkulepitud tingimustel ning tööandja korralduste täitmise. Töötaja peab lisaks kokkulepitud tööülesannetele täitma ka töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Nt ei pea tööandja lisama juristi lepingusse kohustust olla kursis seadusandluse muudatustega, kuna selline kohustus tuleneb juba töö laadist.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Seega kui otsene tööjuht annab korraldusi, mis ei tulene töölepingust, siis tuleb hinnata, kas tegemist on töötaja töö iseloomust tuleneva korraldusega või mitte. Kui töötaja leiab, et otsese juhi poolt antavad ülesanded ei ole seotud tavapäraste tööülesannetega, siis on õigus nende täitmisest keelduda.

Kuna erimeelsused on tekkinud otsese tööjuhiga, siis soovitan pöörduda edasiste arusaamatuste vältimiseks tööandja poole ja paluda täpsustada Teie poolt täidetavad tööülesanded. Nimelt kohustab TLS § 5 lõige 2 tööandjat esitama töölepingu andmed (sh tööülesanded) heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.

Töösuhtes tekkinud eriarvamused tuleks proovida lahendada esmalt poolte läbirääkimiste käigus ja kui see tulemusi ei anna, saab edasi juba oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidlusorganisse.