Üksikasjad

Avaldatud: 01 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Katrin Vaga
Maaleht

Võin kihla vedada, et kui Tallinnas Toompeal lõunatunnil ringisebivate poliitikute käest ettehoiatamata küsida, kui palju Eesti riik töötutele abiraha maksab, siis enamik neist õiget vastust varrukast välja ei võlu.

Arusaadav, sest tegu pole ei eksimist väärt summa ega staatusega. Ja kuigi Euroopa Komisjon väitis aasta algul, et Eesti on ka üks neist riikidest, kes on “töötu abiraha lõksu langenud”, on see olukord siiski valgusaastate kaugusel jõukamate Euroopa riikide omast.

Arvukad abiraha turistid

Siinpool Maarjamaa piire pole nimelt end töötuks registreerimine piinlik ega piirdu sandikopikatega. Äsja Briti ajakirjanike tehtud uuring näitab, et Suurbritannias on nn töötu abiraha turismi viljelemas umbes 360 eestlast.

Olgu öeldud ka, et seda arvu tasakaalustavad väidetavalt kaks end Eestis töötuna arvele võtnud britti. Vaesekesed! Miks ometi…? Sest uuring näitab, et enamikul 30 000st piiri taga töötu abiraha saavast britist on olnud taipu kolida ikkagi sinna, kus igakuine toetussumma on tunduvalt suurem kui nende kodumaal pakutav. Näiteks Iirimaale (jah, kummaline, et väike naaberriik päästab siinkohal ära sõna otseses mõttes vaesed briti kodanikud), Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi või mujale.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Alates 1. veebruarist ei pea enam töötukassa karjäärinõustamisest osa võtmiseks olema töötuna registreeritud.

Töötukassa nõustamisteenuste juhi Lana Randaru sõnul on nüüd võimalus tulla töötukassasse karjäärinõustamisele kõigil inimestel - selleks ei pea enam olema töötuna või koondamisteatega tööotsijana registreeritud. Teenust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

«Selleks, et jõuaksime kõik soovijad kenasti ära teenindada, alustab töötukassa osakondades tööd 20 uut karjäärinõustajat,» lisas ta.

Karjäärinõustajaga saab rääkida näiteks järgnevatel teemadel: tööalased arenguvõimalused ja väljakutsed, alternatiivide läbimõtlemine, eneseanalüüs, lühi- ja pikaajaliste plaanide tegemine, töökoha vahetamise soov. Aja karjäärinõustaja juurde saab broneerida töötukassa maakondliku osakonna infonumbrile helistades või ise kohale tulles.

Tarbija»Töö

Toimetaja: Stinne Loo
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 31 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kui ajateenija on arvatud ennetähtaegselt reservi, millal ta peaks naasma oma põhitöökohale? Reservi arvamise dokumente ei ole veel kätte saadud. Kas see on õige, et peale ajateenistuse lõppu peab tööandja kindlustama töötaja tööga vähemalt kolme kuu jooksul? » küsib noormees.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Töölepinguseaduse § 19 lõige 5 annab töötajale õiguse keelduda töö tegemisest, kui ta on ajateenistuses. Sama seaduse § 92 lg 6 keelab tööandjal öelda töölepingut põhjusel, et töötaja on ajateenistuses.

Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui ajateenija on oma reservi arvamise dokumendid kätte saanud, peaks ta ilma viivituseta pöörduma tagasi tööle. Mõistlik tööandja on loodetavasti valmis andma töötajale tema soovil tasustamata puhkust, et ei peaks kasarmust otse tööpostile asuma.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Rahandusministeeriumi andmetel laekus detsembri lõpuks riigile tulusid 7,82 miljardit eurot ehk 97,5 protsenti aastaks planeeritust, mis on 206 miljonit eurot ehk 2,7 protsenti enam kui aasta varem. Kuludeks suunati aasta lõpuks 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust, mis on 36 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti rohkem kui aasta varem.

2014. aasta eelarves oli planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,02 miljardit eurot ning kulude maht koos eelnenud aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit eurot.

Maksutulusid laekus 2014. aastal kokku 6,64 miljardit eurot ehk 100,3 protsenti eelarves planeeritust, mis oli 504,2 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti rohkem kui aasta varem.

Maksutuludest suurimate tululiikidena laekus aastaga sotsiaalmaksu 2,23 miljardit eurot ehk 99,4 protsenti kavandatust, käibemaksu 1,7 miljardit eurot ehk 101,4 protsenti kavandatust ning aktsiise 836 miljonit eurot ehk 99,9 protsenti aastaks kavandatust.

Aastaga kasvas enim sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, vastavalt 161,1 miljonit eurot ja 146,3 miljonit eurot. Riigi kogutulude aastane kasv tuleneski peamiselt maksutulude suuremast laekumisest võrreldes eelnenud aastaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus kokku 1,16 miljardit eurot ehk 83,6 protsenti aastaks kavandatust, mis on 289,7 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima osa toetused 665,1 miljoni euroga (73,7 protsenti kavandatust), mille maht vähenes 330,8 miljoni euro võrra ehk 33,2 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Peamine kahanemise põhjus on välisvahendite laekumine Euroopa Liidult väikesemas mahus võrreldes aasta varasema laekumise ja 2014. aastaks planeerituga, kuna vana 2007–2013 perioodi struktuuritoetused on lõpukorral (nende kasutustähtaeg on 2015. aasta lõpp) ja uue 2014–2020 perioodi vahendite kasutamine on algusjärgus. Finantstulusid laekus 184,9 miljonit eurot ehk 93,7 protsenti aastaks kavandatust, mis oli 88,5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Kulusid tehti kokku 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust. Võrreldes aasta varasemaga oli 2014. aasta kulude maht 36 miljonit eurot suurem kui aasta varem. Detsembri väljamaksed ulatusid 923,2 miljoni euroni, moodustades 11,9 protsenti aastaks planeeritud kogukuludest ja ületades eelnenud aasta detsembri kulusid 84,3 miljoni euro võrra ehk 10 protsenti.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks suunati aastaga 1,33 miljardit eurot ehk 100 protsenti aastaks planeeritust. 2013. aastal oli vastavate kulude maht 1,19 miljardit eurot. Tööjõukuludeks suunati 2014. aastal 675,6 miljonit eurot, mida oli 51,6 miljonit ehk 8,3 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga. Majandamiskuludeks kasutati 657,7 miljonit eurot ehk 16,4 protsenti rohkem kui aasta varem.

Investeeringuteks suunati 2014. aastal 438,6 miljonit eurot ehk 64 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Riigiasutused investeerisid ise 193,1 miljonit eurot ehk 73 protsenti eelarvest ja andsid investeeringutoetusi 245,5 miljoni euro ulatuses ehk 58 protsenti aastaks planeeritud eelarvest. Võrreldes aasta varasemaga vähenes investeeringute maht 36,6 protsenti ehk 252,8 miljonit eurot, kuna Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi plaanitud vahendeid investeeringuteks kasutusele ei jõutud võtta ning eelmise 2007–2013 finantsperioodi jääkide ümbersuunamine võttis plaanitust rohkem aega.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 654,0 miljonit eurot ehk 72,7 protsenti aastaks plaanitust, mis oli 215 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Kahanemine oli peamiselt tingitud 2007.–2013. aasta perioodi struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 214,1 miljoni euro võrra. Uue 2014–2020 programmiperioodi vahenditest oli detsembri lõpu seisuga väljamakseid tehtud 1,6 miljonit eurot (maaelu arengukava tehniline abi). Struktuuritoetuste väljamakseid perioodi 2007–2013 vahenditest tehti 2014. aasta jooksul 376,5 miljonit eurot ehk 74,9 protsenti aastaks planeeritust. Aasta varem mullu ulatus vastav summa 590,6 miljoni euroni.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,49 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 368,9 miljonit eurot. Likviidsete varade maht vähenes kuuga 176,3 miljoni euro võrra peamiselt kassareservi vähenemise tõttu. Võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga oli riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 77,7 miljonit eurot ehk 5,5 protsenti. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest 73,7 miljoni euro võrra.

Novembri lõpuks oli valitsussektori eelarve ülejääk 0,65 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 126,8 miljonit eurot. Aasta varem samal ajal oli eelarve 89,9 miljoni euro ehk 0,49 protsendiga SKP-st puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tulenes nii keskvalitsuse eelarve ülejäägist (58,6 miljonit eurot) kui ka kohalike omavalitsuste ülejäägist (15,6 miljonit eurot) 2014. aastal. Sotsiaalkindlustusfondid olid alates juunist ülejäägis ning kasvasid teisel poolaastal, ulatudes novembri lõpuks 51,6 miljardi euroni.