Üksikasjad

Avaldatud: 26 jaanuar 2015

• Maaleht
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib:
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?

Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid,

2015. aastal ei tohi elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot – nimetatud summa mõistab kohus reeglina lapsest lahus elavalt vanemalt ka välja. Kui lapse isa ei ole nõus elatisraha vabatahtlikult nimetatud summani suurendama, peaksite pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole.

Kui taotlete elatise suurendamist kehtivale alammäärale, s.o 195 euroni, ei tule lapse kulutusi tõendada, kuid kui lapse kulutused on suuremad kui 355 eurot ühes kalendrikuus ja taotlete seega elatist suuremas ulatuses kui 195 eurot, tuleb kohtule lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi dokumentaalselt tõendada.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Teele Tammeorg

Töövaidluste põhiteema on ikka veel see, et tööandja jätab palga maksmata ja kaob silmapiirilt.

Tööinspektsiooni andmed viitavad, et sageli annab töötaja alla ja lepib palga korstnasse kirjutamisega.

Endise tööandja julge selgitus: töötajad peavad ka firma käekäigu eest vastutama.
Ene (täisnimi toimetusele teada) sõlmis 2008. aasta kevadel puhastusfirmaga OÜ Revaling töölepingu, et koristada ühe ametiasutuse bürood. Palgasumma oli selle aja kohta viisakas: 7100 krooni kuus. Kõik sujus kenasti, kuni pooleteise aasta pärast ei maksnud ettevõte enam palka, ehkki koristust tellinud ametiasutus maksis Revalingile teenuse eest.

Pole midagi veidrat selles, et lepingud lõpevad. Küll aga oli töötaja jaoks probleem, et ta tööandjaga edaspidi ühendust ei saanud. Astunud teise tööandja teenistusse, hakkas Ene tagasi nõudma saamata jäänud pea kahe kuu palka ja puhkusehüvitist – kokku u 18 000 krooni ehk u 1150 eurot. Töövaidluskomisjoni (TVK) Ene esimese hooga ei läinudki, sest lootis tööandjaga siiski kokkuleppele jõuda.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 jaanuar 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tööinspektsiooni äsjaavaldatud sihtkontrolli aruandest tuleb välja, et suurima kukkumise, libisemise ja komistamise ohuga on avalikus sektoris muuseumide, haiglate ja raamatukogude töötajad.

Kuna 43 protsenti tööõnnetustest on seotud töötajate libisemise, komistamise ja kukkumisega, hindas tööinspektsioon läinud aasta novembris 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda just sellest aspektist lähtuvalt.

Lisaks valla- ja linnavalitsustele kontrolliti ka teadusasutusi, lasteaedu, koole, tervishoiu- ja hoolekandeasutusi, teatreid, raamatukogusid ning spordirajatisi. Küll ei kuulunud selle kontrolli käigus vaatluse alla politsei, tuletõrje, vanglad ja kaitsevägi, sellealast infot saab inspektsiooni veebruari lõpus avaldatavast aastaaruandest.

Enim rikkumisi – 275 korral – olid seotud põrandate ja astmete ebatasasuste ning nende märgistuste, käsipuude puudumise, konarlike, auklike ja libedate liikumisteede ning neil olevate erinevate takistuste ning kehva valgustusega.

Teisel kohal olid rikkumised, mis on seotud töökeskkonna riskianalüüsi puudumise või libisemise-komistamise ohuteguri hindamata jätmisega. Riskianalüüs puudus või ei olnud selles hinnatud libisemisest-komistamisest tulenevat ohtu 39s avaliku sektori asutuses. «Eriti kurb on tõdeda, et siia hulka kuuluvad koolid ja lasteaiad, kus töötavad ning õpivad väga paljud nii suured kui väikesed inimesed,» sõnas Oja.

Lisaks eelnevalt nimetatud enim levinud puudustele leiti veel näiteks selliseid rikkumisi: tööruumide aknad, seinad või põrandad ei vasta nõuetele – 47 korral, ei ole koostatud nõuetekohast tegevuskava terviseriski vältimiseks või vähendamiseks – 31 korral ja ei ole koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta – 14 korral.

Kontrolli üllatavaimaks osaks olid aga tulemust võrdlus asutuste lõikes, kus tuli välja, et kõige enam rikkumisi esines külastatud muuseumides – üheksas üheteistkümnest – ning haiglates – üheksast külastatud haiglast seitsmes.

Tööinspektsioon ei tuvastanud kukkumisi 100 asutuses, mis on ameti hinnangul iseenesest hea tulemus. Samas avastati aga 146 asutuses kokku 426 rikkumist ning koostati 137 ettekirjutust. Lisaks jagasid tööinspektorid asutustes suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.

Avalikus sektoris töötab statistikaameti andmetel ligi 26 protsenti töötavatest inimestest, lisaks avaldab avaliku sektori suhtumine töökeskkonda mõju ka erasektorile ning kogu ühiskonnale tervikuna.

«Näiteks 52 kontrollitud lasteaias tuvastati 82 puudust, mis on keskmiselt ainult 1,54 rikkumist, ent kui mõelda kõikidele lapsevanematele, kes sinna hommikuti oma lapsi viivad, on nende rikkumiste arv ja mõju kordades liiga suur,» selgitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja.

Tööinspektsiooni sihtkontrolli eesmärk oli vähendada libisemise ja komistamise põhjustajate hulka nendes avaliku sektori asutustes, kus muuhulgas on tegemist ka klienditeenindusega.

Tarbija
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Uuel TSD-vormil deklareeritakse 2015. aasta jaanuaris tehtud väljamaksed ja vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks 2015. a. Samas tuleb deklareerida ka tulumaksukohustust mõjutavad asjaolud.

Suurimad muudatused seni kehtiva vormiga on lisadel 1 ja 2, kus maksusummasid hakkab maksumaksja asemel arvutama Maksu- ja Tolliamet. Seetõttu lisanduvad deklaratsioonile mitmed väljamakseliigid ning kord väljamakstud summade tagastamise/tasaarvestamise deklareerimine hakkab toimuma eraldi tabelis 1b.

Lisale 2 koondatakse kõik mitteresidentidele, nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, tehtud väljamaksed.
Lisade 1 ja 2 uute ja senikehtinud väljamakseliikide võrdluse leiate TSD2015 tehniliste spetsifikatsioonide lehelt üldiste dokumentide tabelist.

Lisal 3 hakkab toimuma mitteresidendi püsiva tegevuskoha maksuarvestus.
Lisadel 4 ja 5 põhimõttelisi muudatusi ei ole.
Ka Lisa 6 jääb suures osas samaks, vaid püsiva tegevuskoha maksustamist puudutanud osa on viidud üle lisale 3.
Muutub Lisa 7 ülesehitus ning lisale 7 on liidetud ka INF11 andmed. Samuti lisanduvad täiendavad väljad ühinemisel ja jagunemisel üleantud/saadud õiguste deklareerimiseks. Kasumi jagamisel maksuvabastust andvad õigused tuleb 2015.aastast alates deklareerida saamisel, mitte enam kasumi väljamaksmisel. INF11 iseseisva deklaratsioonina kaob ära.

Alles jääb INF1, kus põhimõttelisi muudatusi pole.
Muutub ka INF14 deklaratsioon, kus tuleb hakata lisaks isikliku sõiduauto hüvitistele esitama andmeid ka töötajate tasemekoolituskulude kohta. Uuel vormil INF14 esitatakse 2015.aasta kohta esmakordselt 01.02.2016.a.

Uuendusena tuleb juurde (rippmenüüst valitava) põhjenduse märkimine juba esitatud deklaratsioon TSD muutmisel.

NB! 10. veebruariks tuleb deklareerida ka tulumaksukohustust mõjutavad asjaolud.
Seni kehtinud seaduse kohaselt deklareeriti maksuvabastuse või maksukohustuse vähendamise alus selle kasutamise ajal koos väljamaksega. 01.01.2015 jõustunud seaduse kohaselt tuleb maksukohustust mõjutavad asjaolud deklareerida juba asjaolu esinemisele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Seejuures on oluline, et kõik enne 01.01.2015 tekkinud maksukohustust mõjutavad asjaolud tuleb deklareerida hiljemalt 10. veebruariks 2015. Deklareerimata asjaolusid maksuvabastuseks ja –vähendamiseks kasutada ei saa.

Selleks on TSD lisa 7, mis täidetakse alates 01.01.2015 juhtudel kui:
• makstakse dividende [täidetakse kood 7010 (osa I dividend), kood 7310 (osa II dividend)] alati koos vormiga INF 1;
• tehakse omakapitalist väljamaksed [täidetakse kood 7060 (osa Ia väljamakse omakapitalist), kood 7320 (osa II väljamakse omakapitalist)] alati koos vormiga INF 1;
• tehakse sissemaksed omakapitali (osa I kood 7030);
• saadakse välisriigist tulu, mille puhul võetakse Eestis arvesse välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu (täidetakse osa Ib koodid 7101 kuni 7150);
• saadakse tulu, mida kasutatakse maksuvabade dividendide või omakapitali väljamaksete tegemisel (täidetakse osa II koodid 7201 kuni 7280);
• ühinemistel/jagunemistel antakse üle õigusi (täidetakse osa III);
• ühinemistel/jagunemistel saadakse õigusi (täidetase osa IV).

Tulumaksukohustust mõjutavate asjaolude kajastamise põhjalikud juhendid leiate Maksu- ja tolliameti leheküljelt SIIT.

Allikas:MTA