Üksikasjad

Avaldatud: 09 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann: Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.

Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust.

Näiteks kui töötaja töötasu on 12 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1,20 eurot. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse töölepingu seaduse § 48 lõike 3 alusel tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööaeg saab seega olla maksimaalselt 13 tundi.

Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi ja 30 minutit. Samuti peab kinni pidama iganädalase puhkeaja nõudest, mille kohaselt peab töötajale jääma 48 tundi järjestikust puhkeaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab iganädalane puhkeaeg olema vähemalt 36 tundi.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist

Lugeja küsib: kas tööandjal on õigus trahvida töölt puudunud töötajat tekitatud kahju eest? Kuna töötaja ei tootnud puudutud päeval ettevõttele tulu, võiks seda ju nimetada ka saamata jäänud tuluks ehk ettevõttele tahtlikult tekitatud kahjumiks.

Rahatrahve ei ole tööandjal õigust töötajale määrata. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadust, mis kunagi võimaldas muude karistuste hulgas määrata rahatrahvi mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, ei kohaldata töölepingulistele suhetele (vt sama seaduse § 1).

Teine asi on töölepingus kokkulepitav leppetrahv –töötaja enda võetud kohustus maksta teatud rikkumise korral tööandjale lepingus määratud rahasumma. Töölepinguseaduse paragrahvides 22, 26, 74 ja 77 on täpselt näidatud, mis puhul võib sellist lepet sõlmida: tootmis- või ärisaladuse ja konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise ning tööle asumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise (töölepingu lõpetamise) korral. Muude rikkumiste eest ei ole mõtet leppetrahvi kokkulepet sõlmida, sest need oleksid tühised.

Töötajal võib tekkida kahju hüvitamise kohustus töölepinguseaduse § 74 ettenähtud korras. Selleks peab olema töötaja töölepingust tuleneva kohustuse süüline rikkumine, kahju ja selle suuruse tõendatud summa ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hüvitamise nõude võib esitada nii otsese kahju kui ka saamata jäänud tulu korral.

Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta või jõustunud töövaidlusorgani otsuseta hüvitussummat töötasust kinni pidada ehk tasaarvestada. 1

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 09 veebruar 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Alanud aastal asendus paberkandjal töövõimetusleht elektroonilisega. Nüüd on Haigekassal valminud ka teavitusteenus, millega liitunud tööandjatele hakkab e-kirjaga saabuma teavitus juhul, kui süsteemi on laekunud mõni töövõimetusleht.

Elektroonilise töövõimetusleht on tekitanud ka mõningast segadust - kui töötaja ei teavita tööandjat oma haigusest ning tööandja ei kontrolli pidevalt, kas mõni e-leht on üleval, tekivad probleemid palgaarvestuse ja hüvitistega - see tähendab, et haiguslehel olevale töötajale arvestatakse välja ka töötasu, mis tuleb hiljem ümber arvestada. Ka on töötajatele üllatusena tulnud see, et mitmel kohal töötades arvestatakse haiguslehti kõigil töökohtadel, s.t et enam ei saa ühest töökohast haiguslehel olles teisel tööpostil reipalt tööd murda.

Haigekassa teavitussüsteemiga saab liituda riigiportaalis

Eesti Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnutsi käivitas Haigekassa alates veebruarist info sujuvamaks liikumiseks elektroonilise töövõimetuslehe teavitusteenuse, millega liitunud tööandjatele hakkab e-kirjaga saabuma teavitus juhul, kui süsteemi tekib mõne selle tööandja töötaja täiendamist vajav leht. Teenusega liitumiseks tuleb tööandjal teha riigiportaalis vastav märge, et teavitust soovitakse.

Teavitamise kord asutuses tuleks kindlaks määrata töösisekorraeeskirjades

Elektrooniline töövõimetusleht muutub tööandjale süsteemis nähtavaks ning täidetavaks siis, kui arst on omalt poolt lehe lõpetanud. Katrin Romanenkov soovitab tööandjatel töösisekorraeeskirjades määratleda viis, kas ja kuidas (kirjalikult, suuliselt) töötaja tööandjat haigestumisest teavitama peab.

Kui haigestumisest teavitamine on töötaja ja tööandjavaheline kokkulepe, siis töövõimetuslehe lõpetamisest teavitamise kohustus tuleneb kindlustatud isikule ravikindlustuse seadusest. See tähendab seda, et iga töötaja on kohustatud teavitama oma tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel. Seejärel on tööandjal seaduse kohaselt aega 7 päeva, et töövõimetuslehte menetleda ning see omakorda haigekassale edastada.

Töötajatel on aga oluline teada, et enam ei täida töötaja igakordselt töövõimetuslehel arvelduskonto andmete lahtrit. Töövõimetuslehe alusel arvutatud hüvitis kantakse sellele pangakontole, mille kindlustatu on haigekassale edastanud. Igal inimesel on haigekassa andmebaasis kehtiv viimati esitatud kontonumber.
Seni haiguste kõrgajal nädalaid oodatud hüvitis võib tänu e-töövõimetuslehele saabuda pangaarvele juba järgmisel päeval. Seega on oluline, et haigekassal oleks olemas kõigi kindlustatute korrektne arvelduskonto number ning kindlustatul ise tuleks arvelduskonto numbri olemasolu kindlasti kontrollida.

Tuuli Seinberg

Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Samal ajal, kui Eestit kimbutab tööjõupuudus, tülitsevad tööandjad ja töötajad üha rohkem. Viimase kahe aastaga on tööinspektsioonile esitatud varasemast koguni 57% enam kaebusi, kirjutab Äripäev.

Töötajad ei julge töökoha kehvadest tingimustest rääkida, sest kardavad ülemuse tagakiusamist ja iseendale haua kaevamist.

Swissotelli alla kuuluvas Pürovel Spa & Sportis koordinaatorina töötanud tütarlapse sõnul käituvad ettevõtte juhid töötajatega halvasti. Näiteks lasti tal nädalavahetustel 12tunniste päevade peale istuda maksimaalselt viis minutit – leti taga töötajatel istuda ei lubatud ja puhkepausidele lasti harvem, kui seadus lubab.

Loe pikemalt Äripäevast.