Katrin Vaga
Maaleht
Võin kihla vedada, et kui Tallinnas Toompeal lõunatunnil ringisebivate poliitikute käest ettehoiatamata küsida, kui palju Eesti riik töötutele abiraha maksab, siis enamik neist õiget vastust varrukast välja ei võlu.
Arusaadav, sest tegu pole ei eksimist väärt summa ega staatusega. Ja kuigi Euroopa Komisjon väitis aasta algul, et Eesti on ka üks neist riikidest, kes on “töötu abiraha lõksu langenud”, on see olukord siiski valgusaastate kaugusel jõukamate Euroopa riikide omast.
Arvukad abiraha turistid
Siinpool Maarjamaa piire pole nimelt end töötuks registreerimine piinlik ega piirdu sandikopikatega. Äsja Briti ajakirjanike tehtud uuring näitab, et Suurbritannias on nn töötu abiraha turismi viljelemas umbes 360 eestlast.
Olgu öeldud ka, et seda arvu tasakaalustavad väidetavalt kaks end Eestis töötuna arvele võtnud britti. Vaesekesed! Miks ometi…? Sest uuring näitab, et enamikul 30 000st piiri taga töötu abiraha saavast britist on olnud taipu kolida ikkagi sinna, kus igakuine toetussumma on tunduvalt suurem kui nende kodumaal pakutav. Näiteks Iirimaale (jah, kummaline, et väike naaberriik päästab siinkohal ära sõna otseses mõttes vaesed briti kodanikud), Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi või mujale.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
