Artiklid
- Üksikasjad
Palgainfo Agentuuri analüütiku ning juhi Kadri Seederi sõnul iseloomustavadki Eesti tööturgu suured palgaerinevused ning selles suhtes ei ole juhtide ja lihtsamate tööde tegijate kümnekordses töötasude erinevuses midagi erakordset.
Samuti iseloomustab Eesti palkade kõverat Seederi hinnangul suhteliselt järsk tõus ehk väga suur osa töötajaskonnast teenib alla keskmise või keskmise lähedal töötasu ning väike osa sellest märksa kõrgemat palka.
Võrreldes Põhjamaadega on meil erinevused töötasudes, aga ka elukvaliteedis, oluliselt suuremad seda nii erinevate ametite, tegevusvaldkondade kui ka piirkondade lõikes – selles suhtes oleme üsna tüüpiline niiöelda arengumaa.
Kõige kõrgema ja madalama tegevusvaldkonna töötasu erines neljandas kvartalis pea neli korda – programmeerimises oli see 2344 eurot, hoonete ja maastike hoolduses 620 eurot. Kõige kõrgema sissetulekuga vallas – Viimsi vallas – oli palgatöötaja keskmine sissetulek 2014. aastal 1362 eurot ja Piirissaare vallas 632 eurot.
"Samuti on meil suur palgaerinevus meeste ja naiste vahel, aga ka vanuserühmade töötasude erinevad kõigis ametirühmades ning on 25-44 aastaste kasuks," lisas Seeder.
Kui suured või väiksed peaksid olema töötasude aga ka elukvaliteedi erinevused ühiskonnas on Seederi sõnul paljuski väärtuste ja hoiakute küsimus – milliseid töid rohkem väärtustatakse ning kui suuri erinevusi inimesed õiglaseks ja aktsepteeritavaks peavad.
"Ühelt poolt määrab töö väärtuse sellesse antav sisend – haridus ja vilumus kergitavad töö hinda ning ka töö tulemusena valmiva toote ja teenuse hinda. Teisalt mõjutab töö hinda konkurents – kuivõrd oluline on selles hind, kui hinnatundlik on klient ning kui head on ettevõtte müügioskused," selgitas ta.
Kolmanda olulise aspektina töö hinna kujunemisel tõi Seeder välja erinevate tööde väärtuse ja staatuse ühiskonnas, mis kujuneb väga mitmete tegurite koosmõjul ning on ajas muutuv. "Töö väärtus ja staatus on seotud tihedalt töötasuga ehk madalamalt tasustatud tööd on ka madalama staatusega. Eestis on paraku ihaldusväärsed ja hästitasustatud tööd seotud raha ja masinatega, vähem tähtsad tööd inimeste eest hoolitsemise ja laste õpetamise ning need erisused taastoodavad end."
Kui võrrelda meid veel Põhjamaadega, siis üks oluline erinevus on analüütiku hinnangul ametiühingusse kuulumise määr, mis sealpool lahte märksa kõrgem on. Töö hinda saavad mõjutada ka töötajad, kui nad teevad koostööd ja on solidaarsed oma heaolu eest seismisel.
"Tõsi, see võib piirata ettevõtete tegevusvabadust, samas panna ka pingutama tootlikkuse tõstmise suunas. Kui tööandjatel ei ole enam kedagi 400-eurose kuupalgaga tööle võimalik võtta, sest keegi ei ole lihtsalt nõus sellise palgaga töötama, siis tuleb ka oma odaval tööjõul baseeruv ärimudel ümber mõelda. Kuni aga töötajad aktsepteerivad seda, et täistööajaga tööl käies on keeruline ots-otsaga kokku tulla ja nende palk on juhi omast viis kuni kümme korda väiksem, jäävad suured käärid palganumbrites kestma," lisas ta.
- Üksikasjad
Valitsus kiitis täna heaks „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõuga nähakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimakse, mis motiveerib inimesi töötama ning kasvatab madalat palka teenivate inimeste sissetulekut. Eelnõu on osa valitsuse laiemast kavast kasvatada töötavate inimeste sissetulekuid ja elavdada majandust.
Lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest, saavad 2017. aastal toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.
Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Näiteks juhul kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga, tema palgaks oleks 410 eurot ja ta ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.
Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (59 eurot kuus), sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.
Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimakset administreerib maksu- ja tolliamet ning tagasimakse maksmine toimub sarnaselt enammakstud tulumaksu tagastamisega hiljemalt 30. juuniks.
Eelnõu koostamise aluseks on Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta ja „100 päeva plaan“ Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul (9.4–17.7.2015).
Seadus jõustub kava kohaselt 1. jaanuaril 2016.
- Üksikasjad
Urmas Jaagant,
Riin Aljas,
Kavandatud maksumuudatused on rahandusministeeriumi arvates üldiselt positiivse mõjuga.
Riburada hakkavad ministeeriumides valmima seadusetoorikud, mis uue valitsuse lubadused päriselt ellu rakendavad. Eile tutvustas rahandusministeerium kavandatud maksumuudatusi ja nende mõju.
Eelmisel teisipäeval läks näiteks kooskõlastusringile madalapalgaliste maksureformi pakett. Kui palju raha keegi korra aastas maksutagastust saab, sõltub peamiselt tema sissetulekust. Prognooside järgi saavad 2017. aastal madalapalgaliste toetust taotleda isikud, kelle aastatulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Eelnõu koostajad hindavad, et neid inimesi on pisut üle 103 000.
Suurima summa saab tagasi, kui brutopalk on kuus 480 eurot (vt graafik). Sel juhul laekub korra aastas kontole 708 eurot. Kui töötasu on kõrgem, väheneb tagastatav summa ja jõuab nulli 649-eurose brutopalga juures.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille aluseks on kokkulepe valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta ja „100 päeva plaan“ Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul.
Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra.
Seadusemuudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.
Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019 (170 euroni aastal 2016) ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.
Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.
Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.
Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise maksuvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.
Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.
Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise piirangust (kuni 5% maksustatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist) ning annetuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatused on osa valitsuse kavast piirata alkoholi ja tubaka tarbimist ja nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele. Samuti ühtlustatakse energiakandjate maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest. Valitsuse eesmärk on muuta alkohol ja tubakas majanduse ja sissetulekute kasvades vähem kättesaadavamaks.
Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga. Valitsus soovib nende muudatustega vähendada kahjulikku tarbimist ning parandada tasakaalustada eelarvepositsiooni. Kange alkoholi tarbimise vähenemine võib järgmisel aastal tänu hinnatõusule ulatuda seitsme protsendini, lahja alkoholi tarbimine võib prognoosi kohaselt väheneda 2,5 protsenti. Tubakatoodete tarbimine väheneb prognoosi järgi 2,2 protsenti.
Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.
Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.
Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadþauli kohta aastast 2016.
Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.
Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017. Uus käibemaksumäär jääb endiselt tuntavalt madalamaks Eestis kehtivast üldisest käibemaksumäärast.
- Üksikasjad
Eesti jaoks väga olulisele põllumajandussektorile avaldavad suurt mõju nii kasvav nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, vananev tööjõud, suurte kaubanduskettide ja väikeettevõtluse konkurents kui ka pidevalt arenev tehnoloogia. Varasemalt veidi aeglasemalt arenenud sektor on jõudnud olukorda, kus edasiminekuks vajatakse kvalifitseeritumat tööjõudu.
Meie talupidamised, farmid ning vilja- ja köögiviljakasvatused muutuvad aina suuremaks ning sinna oodatakse tööle lisaks põllumajanduseriala töötajatele teiste valdkondade spetsialiste, nagu juhte, turundajaid, IT-, finants-, personali- ja logistikainimesi, kvaliteedi-, toiduohutuse- ja keskkonnaspetsialiste ning nõustajaid. Kui seni olid talunikud pigem keskendunud tootmisele, siis praegu ootab farm mitmekülgset inimeste, tootmis- ja müügiprotsesside, infotehnoloogia, logistika ja turundustegevuse juhtimist.
Samas areneb põllumajandus Eestis väga kiirelt: farmides on kasutusel lüpsirobotid, põldudel GPS-i-põhised traktorid, köögiviljakasvatuses suudetakse aasta-aastalt tõsta tänu teadusele toodangumahte. Uusi võimalusi meie talunikele loob ka nõudlus mahepõllunduse ja ökoloogiliselt puhtaste toodete järele, mille eest ollakse nõus maksma kõrgemat hinda.
Kokku on põllu- ja metsamajandussektoris praegu hõivatud ligi 24 000 inimest, mis moodustab 4% üldisest tööhõivest. Kutsekoja uuringust „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris“ selgus, et tegutsevates põllumajandusettevõtetes suureneb aasta-aastalt vajadus palgatöötajate järele, seda nii põhikohaga kui ka ajutiste ja hooajatöötajate seas. Puudust oskustööliste ja spetsialistide järele tunneb kolmandik meie põllumajandusettevõtetest.
Suurim tööjõualane väljakutse on tööjõu vananemine ja väljavool välisriikidesse. Põllumajandussektoris napib oskustöölistest kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest, aga ka zootehnikutest ja suurloomade veterinaararstidest. Igal aastal asub küll tuhatkond noort kutseõppesse põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetööstuse õppekavadele, kuid ligi kolmandik neist katkestab õpingud. Lõpetajatest sisenevad reaalselt vaadeldavate sektorite tööturule aga Kutsekoja uuringu järgi aga vaid umbes 30-40% ehk siis kokku ca 50-70 inimest aastas.
Mitmed spetsialistid on öelnud, et praegune põllumajandus peaks suunama oma pilgu kaugemale, tegelema tootearenduse ning läbimõeldud turundusplaani alusel, et tooraine asemel toota juba väärindatud kaupa. Selle jaoks on aga tarvis vastava väljaõppega ja kogenud spetsialiste, kes suudaksid Eesti põllumajandussektori jalule aidata ning selle mainet noorte seas parandada.
Vaata lähemalt minukarjäär.ee
Lehekülg 956 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee