Artiklid

Õpetajate puudus ja läbipõlemine on olnud populaarsed käsitlusvaldkonnad läbi aastate. Pärast aastat koolis julgen pakkuda lahendusi.

„Kas oled mõelnud, et tahaksid muuta maailma? Kas oled valmis looma, innustama, juhtima ja särama? Kas tunned, et tahaksid anda oma panuse uue põlvkonna edule? Kui jah, siis tule õpi õpetajaks!“ kõlab Tallinna Ülikooli reklaam.

„Kas oled mõelnud, et tahaksid iga kuue nädala tagant nädalast puhkust? Kas oled mõelnud, et tahaksid suvel kaks kuud puhata? Kas oled mõelnud, et tahaksid keskmist palka?“ küsiksin mina juurde. „Kas oled valmis suhtlema korraga 24 kliendiga? Võib-olla vaoshoitumad ei võitle su tähelepanu pärast, kuid vähemalt viis annavad endast parima, et olla ainus või esimene, kellega tegeled.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031138/madli-zobel-kes-poletas-opetaja-labi-parast-aastat-koolis-julgen-pakkuda-lahendusi

Viimase nädala jooksul on Eesti Päevalehes ilmunud palju kirjutisi õpetajatelt ja õppejõududelt. Kohe näha, et neil on alanud puhkus, mis laseb igapäevarahmeldamise asemel mõtiskleda Eesti hariduse ja oma elukutse tuleviku üle.

Aga ilma naljata, perspektiiv – mitte niivõrd õpetajate endi, kuivõrd haridust vajavate laste ja noorte väljavaade – on kehv, kui lasta asjadel vanaviisi edasi veereda. Õpetajaskonna vananemisega on meid küll hirmutatud juba aastaid ja haridussüsteem funktsioneerib ikka veel, aga tasapisi on pensionieas või peaaegu selles vanuses õpetajate osakaal muudkui kasvanud. Kui noori õpetajaid tuleb juurde vähe, nagu neid tulebki, siis haridussüsteemi kokkukukkumisest pääsu pole.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031442/juhtkiri-opetajad-pakuvad-ja-ootavad-lahendusi

Järelkasvu põud õpetajaskonna ja ainedidaktikute hulgas on seotud ebaõnnestunud palgapoliitikaga.

Tallinna Reaalkool ning SA Eesti Teadusagentuur on alates 2015. aastast iga kahe aasta tagant korraldanud rahvusvahelisi reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentse, kus õpetajate järelkasvu nappuse teemat on käsitletud nii paneeldiskussioonides kui ka ettekannetes. Iga korraga on arutelu toonid muutunud süngemaks, sest aastatega on hariduskriis muutunud tõsisemaks.

Alati kui õpetajad kõnelevad õpetajaskonna järelkasvust, nähakse ühe olulise murekohana ka õpetajakoolitusega seotud õppejõudude (eriti ainedidaktikute) järelkasvu nappust. Tõsiasi, et järelkasvu põud õpetajaskonna ja ainedidaktikute hulgas on seotud ebaõnnestunud palgapoliitikaga ning haridusvaldkonna alarahastamisega, on nii akadeemikutele, üldhariduskooli õpetajatele, koolijuhtidele ning haridusjuhtidele kui ka mitmetele partneritele üheselt selge.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031176/paeva-teema-madis-somelar-uhe-uue-opetaja-kujunemine-votab-8-10-aastat-oppejou-puhul-veel-kauem

Aine õpetamine on valemis vaid üks osa, mis ühel õpetajal tuleb üpris väikese vaevaga välja, kuid õpetajaks olemine ei seisne ainult õpetamises.

Sellele, mida õpilane mulle on usaldanud, mõtlen õhtul enne uinumist, perega nädalavahetusel loomaaias olles, lõunasööki tehes - suvalisel hetkel oma päevast. Sellel hetkel, kui ta jagab kõige suuremat, kõige isiklikumat muret, olen saanud endale juurde veel ühe lapse. Ta on osa perest, ta ei ela minuga koos, ma ei pea teda toitma ja talle riideid selga ostma, kuid ta on minuga pidevalt kaasas.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031382/paeva-teema-kea-pelapson-mida-nad-hadaldavad-vaadaku-kui-vahe-saavad-palka-muujad

Erialade dubleerimine ja ülikoolide omavaheline konkureerimine on samuti üks lisakulusid tekitav probleem.

Kui näiteks informaatikat saab õppida nii Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis kui ka TTÜs, siis tähendab see, et niigi napp õppejõudude kaader on laiali jaotatud kolme kooli vahele. Mõttekoht on ka selles, et mitut ülikooli on ikkagi miljoni elanikuga riigis maksumaksjale jõukohane ülal pidada.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031348/paeva-teema-ivo-muursepp-rahastagem-vaid-erialasid-mida-tooturg-vajab-ulejaanud-on-hobid