Artiklid

Maalehe lugeja küsib: Olin maikuus puhkusel, aga jäin sel ajal haigeks ja võtsin nädalaks haiguslehe. Kui see lõppes, siis oli ka puhkuse tähtaeg läbi. Tahtsin järjest veel ühe nädala edasi puhata, aga mulle öeldi tööjuurest, et nii ei saa. Nüüd tuleb tööle tulla ning see saamata jäänud üks nädal tuleb eraldi vormistada ja seda enam suvel võtta ei saa. Kas minuga toimiti õigesti? Või oleksin ikkagi saanud puhkusega pärast haiguslehte jätkata?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Anneli Lepik

Töölepingu seaduse § 69 lg 6 kohaselt võib töötaja puhkuse katkestada töövõimetuslehele jäämise tõttu. Silmas tuleb aga pidada, et puhkuse katkestamine ei toimu nii-öelda automaatselt. Samuti ei näe tööandja seda, et töötaja on jäänud töövõimetuslehele (töövõimetuslehte on võimalik näha selle lõppemisel) ning töötaja peab tööandjale esimesel võimalusel (TLS 15 lg 2 p 10) teada andma oma ajutisest töövõimetusest ja selle eelduslikust kestusest. Kokku tuleks leppida, millal töötaja soovib kasutada töövõimetuslehel viibimise tõttu kasutamata puhkuseosa. Töölepingu seaduse (§ 69 lõige 6) kohaselt võib töötaja jäänud puhkuseosa kasutada vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või teise võimalusena poolte kokkuleppel muul ajal.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120037962/jurist-vastab-kas-puhkus-jaab-luhemaks-kui-tootaja-haigestub-puhkuse-ajal

Pandeemia ajal muutus kodukontor normaalsuseks. Tööandjal võib tekkida kiusatus kontrollida, kas töötaja kodus ikka töötab.

Töötaja kontrollimise võimalusi on palju, alustades e-kirjade lugemisest ja lõpetades sellega, et tööandja saab suvalisel ajal tööle panna töötaja arvuti kaamera. Töötaja kontrollimisele kehtivad siiski kindlad reeglid.

Edasi koe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120038076/suur-vend-jalgib-sind-kas-ja-kuidas-kontrollida-kodukontoris-tootajat

II kvartal tööjõuturule uusi pöördeid ei toonud. Tööandjad tõstavad töötajate saamiseks ja hoidmiseks palka, kuid hotellinduses ja toitlustuses ei piisa sellestki, iseloomustab möödunud kolme kuud Finesta tegevjuht Heikki Mäki.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120037862/toojourendi-ettevotte-juht-heikki-maki-tooturul-on-keeruline-aeg

Viimase viie aastaga on lisandunud üldhariduskoolidesse 181 eripedagoogi, lasteaedadesse 115. Kasvule on kaasa aidanud nii ülikoolides vastuvõtu suurendamine kui ka riigi toetavad tegevused, näiteks toetuste maksmine. Sellest hoolimata otsivad paljud koolid ja lasteaiad endale endiselt eripedagoogi ja ekspertide sõnul on spetsialistidest suur puudus.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120038394/hoolimata-hoogsast-pealekasvust-on-eripedagooge-endiselt-puudu

Lugeja küsib: majanduslik olukord on viinud meid olukorda, kus peame oma ettevõttes korraga mitu inimest koondama. Mida peame tööandjana kollektiivse koondamise puhul tähele panema?