Agne Narusk




TÄNA TÖÖTAVALE NAISELE: naised räägivad, et rasedana töökonkursile minna on sama hea kui siga sõjaväkke saata. Kas ja kuivõrd rasedaid vääralt koheldakse, uuris Agne Narusk.

Vähesed julged naised, kes rasedana töökonkursil käinud, räägivad, et tööandjad paisuva kõhu teemalt suurt kaugemale ei jõua. Rasedad kurdavad, et tööandjad eelistavad tuntud töömudeleid, selmet mõelda paindlikule tööajale, kaugtööle või tähtajalistele lepingutele.

Mari (27) lõpetas ülikooli kolmandat kuud rasedana. Ajaks, mil naine esimesele töövestlusele kutsuti, oli punnu juba pisut näha. Nüüdseks beebi kõrvalt koduõpetajana elatist teenival Maril on, millest teistele rääkida.

Korrektne äraütlemine

“Esimesel töövestlusel ei saanud vastasistuja midagi aru. Kuna rasedus on minu arvates loomulik seisund, ei hakanud ma ise ka ütlema, et teate, aga ma olen rase. Sest nohu või saabuvat pimesooleoperatsiooni ei võta jutuks keegi, miks siis peaks sünnitusest rääkima?” sõnab Mari. “Aga siis küsis tulevane tööandja otse: ega noor naine kavatse ometi lapsi saama hakata, sest vaadake, uue töötaja palkamiskulud on hirmus suured. Ütlesin, et kavatsen küll.” Rohkem firma Marit ei tülitanud.

Kea (30) kandideeris rasedana transpordifirma personalijuhi ametikohale. Läks nimme proovima, seitsmekuuline kõht uhkelt õieli. Alati silmatorkav Kea, keda kohates tundub, nagu oleks ruum temast tulvil, suutnuks ilmselt tavaolukorras vähemalt teise vooru pääseda. Aga nüüd juhtus nii, et vastasistujad püüdsid Keale selgeks teha, kui kahjulik on tema tulevasele lapsele ema tööleasumine. “Teate, ütlesid nad, me mõtleme eelkõige teie lapse peale, kellega ema peaks ikka esimesel eluaastal vähemalt kodus olema,” räägib Kea. “Püüdsin küll selgitada, et lapse näljas hoidmine pole tema tervisele kuigi kasulik, aga kus sa sellega.” Praegu töötab Kea psühholoogina ja tal on tulnud tegeleda mitme noore naisega, kes raseduse tõttu töölt vallandatud.

Kardavad üksteist kui tuld

Nii nagu naised kardavad raseduse tõttu töökohast ilma jääda, kardavad tööandjad naisi tööle võtta, sest äkki jäävad viimased veel käima peale.

Kümme aastat personaliküsimustega tegelenud, praegune CV-Online juhatuse liige Agu Vahur ütleb, et ega firmajuht jäta rasedat tööle võtmata omast huvist, asja taga on ikka firma huvid. “Sageli piirdub raseda puhul töölolemise aeg ainult väljaõppeperioodiga, nii on kergem palgata lihtsamatele töödele või tähtajaliste lepingutega,” sõnab Vahur. Tema sõnul tooks ülikarm seaduslik regulatsioon kaasa soovitust vastupidise olukorra. Nii näiteks juhtus Leedus, kus üsna hiljuti ei tohtinud töölepingut kuni 3-aastase lapse emaga lõpetada mitte mingil juhul, tulgu ta või purjus peaga tööle. Töötas see aga vastupidiselt: noori naisi naljalt keegi enam tööle ei võtnud.

“Aitab siin ühiskondliku vastutuse ja teadlikkuse tõstmine, mitte seaduste karmistamine,” leiab ta. Vahuri kogemusel uurib tööandja hiljemalt lõppvalikut tehes, milline on kandidaadi perekonnaseis, kui suured lapsed jne. “Sest see näitab ära saadaoleva tööaja. Väikesed lapsed tähendavad vaid ametliku tööajaga töötamist ja vastupidi. Mis muidugi ei pruugi nii olla, aga stereotüübid on kanged kaduma.”

Raseda õigused

• Rasedal on õigus nõuda arsti otsuse alusel töötingimuste kergendamist või ajutist üleviimist kergemale tööle. Kergendatud tingimustes töötamise või kergema töö tegemise aja eest makstakse rasedale palgavahe ravikindlustuse summadest. Kui tööandja asukoha (elukoha) tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal puudub võimalus raseda töötingimuste kergendamiseks või kergemale tööle üleviimiseks, vabastatakse ta töölt ja makstakse hüvitust ravikindlustuse summadest. (töölepinguseaduse §63, p1)

• Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või naisega, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud tööinspektori loal siis, kui ettevõtte likvideeritakse, tööandja pankrotistub, katseaja tulemused on ebarahuldavad, töötaja rikkus töökohustusi, tema suhtes kaotati usaldus või pani töötaja toime vääritu teo (tlp seaduse §92, §86).