Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kaupluses muudetakse alaliselt tööajareÏiimi ja palgatingimusi seoses tootmise ja töö ümberkorraldamisega. Tööandja teatas ühele müüjale ette nähtud kuu aega enne, et täieliku tööaja asemel pakub ta osalist tööaega. Töötaja vastas teatele, et pole sellega nõus. Kas on õige töötaja koondada ning võtta vabanenud osalise tööajaga müüja kohale uus töötaja? Kas koondatud töötajal on siiski õigus pärast koondamisraha kättesaamist nõustuda pakutud osalise tööajaga?

Tööandja ei saa ilma töötaja nõusolekuta viia teda tööle osalise tööajaga ehk poolele kohale. Kui töömaht tõesti väheneb ainult osaliselt või korraldatakse töö ümber nii, et täistööajaks tööd anda ei ole ja töötaja osalise tööajaga ei nõustu, siis tuleb töötaja paratamatult koondada tervelt kohalt. Sel juhul ei ole koondamise põhjuseks mitte töötaja keeldumine tööajanormi vähendamisest, vaid töö lõppemine kokkulepitud tingimustel ümberkorralduste tõttu.
Enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tuleb tööandjal võimaluse korral pakkuda teist tööd, ka sedasama osalise tööajaga tööd. Pakkumine tuleks vormistada kirjalikult. Kui töötaja pakutud kohast keeldub, ei ole tal õigust sama kohta pärast töölepingu lõpetamist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tekivad kohad, mida tööandjal enne koondamist ei olnud. Muidugi võib tööandja ka inimese samale kohale tagasi võtta, aga nõudeõigust töötajal selleks olla ei saa.

•• Mind on tööle vormistatud elektrikuna. Viis aastat tagasi viidi mind teise osakonda ning olemasolevale tööle tuli juurde hulk teisi kohustusi. Need märgiti ka ametijuhendisse. Ka lubati vormistada mind elektriku asemel meistriks ja maksta suuremat palka. Ametinimetus muudeti, aga palgatingimused jäid samaks. Lisaks vormistati töölepingu lisana klausel, et saadav palk on ette nähtud kogu tehtava töö eest. Nüüd selgus, et tööandja juures olen endiselt kirjas elektrikuna ja saan elektriku palka ilma lisatasudeta. Minu küsimus: Kas töölepingu lõpetamisel on mul õigus tööandjalt nõuda lubatud, kuid saamata jäänud lisatasu väljamaksmist?

Kahjuks näitab igapäevaelu, et suuliselt antud lubadusi ja kokkuleppeid sageli ei täideta. Kui töötaja kirjutas alla töölepingu tingimuste muutmisele oma tööülesannete osas ega nõudnud samas ka palga tõstmist, saab ta nüüd ainult paluda suuliselt antud lubaduse täitmist ja selle vormistamist töölepingus. Suulise lubaduse alusel ei teki lisatasu nõudeõigust ka töölepingu lõpetamisel. Aus tööandja peaks muidugi ka oma suuliselt antud lubaduse täitma.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2006

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Merike Lees

Suvevaheajaks tööle sooviv alaealine teeb tööandjale ebameeldiva üllatuse, kui laseb viimasel oma suvise puhkuse tööd tegemata lihtsalt kinni maksta.

Selleks annab talle legaalse võimaluse puhkuseseadus, mis lubab alla 18aastasel temale sobival ajal võtta 35 päeva keskmise palgaga tasustatud puhkust ja seda sõltumata eelnevalt töötatud ajast.

SRC Group OÜ personalidirektori Ly Mazurtšaki praktikas oli Fazer Pagarites töötades juhtum, kus alaealine tuli koolivaheajaks abitöölisena tööle, töötas nädal-poolteist ja läks siis puhkusele. "Töötaja tegi seda teadlikult, talle oli antud nõu niimoodi toimida," oli Mazurtšak veendunud.

Tööandjal ei olnud antud olukorras midagi muud teha, kui võimaldada alaealisele puhkus tema soovitud ajal ja maksta selle eest keskmist palka. "Õnneks ei võtnud teised alaealised sellest juhtumist eeskuju - me muidugi ei levitanud seda infot ka," märkis Mazurtšak. "Hoopis teine lugu on alaealistega, kes töötavad oma ema-isa kõrval, nende puhul on vanemad huvitatud, et nad tööd teeks."

Tänane Fazer Pagarite personalijuht Anu Allmere-Martinson ei võta ajaealisi suveks tööle, erandi teeb ta mõnel juhul vaid oma töötajate lastele. "Meil on graafikuga töö ja väga raske on alaealisi graafikusse panna," põhjendas Allmere-Martinson.

OÜ Grenader Grupp, kes võtab igal suvel ligi 15 õpilast Tallinna vanalinna teisaldatavatelt stendidelt postkaarte müüma, küsib vanemate kirjalikku nõusolekut ning pole olnud juhust, kus vanem oleks loast keeldunud. Samuti pole ka ükski õpilane seni puhkust võtnud, ütles firma juht Aimur Kruuse.

Tallinna Ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Helena Alvela, kes plaanib suvel tööle minna, pidas taolist käitumist tööandja suhtes õelaks, kuigi endale kasulikuks. "Mina sellist võimalust ei kasutaks," kinnitas ta siiski ega teadnud ka tuttavaid, kes seda oleks teinud.

Vandeadvokaat Siiri Schneideri sõnul peavad pooled käituma heas usus. "Tööandja ei pea kõigele järele andma ja kui asi jõuab töövaidluskomisjoni, siis tuleb rõhuda hea usu põhimõttele," soovitas ta.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ei osanud pakkuda võimalust, kuidas tööandja end sellises olukorra kaitsta saaks. Schneider pakkus aga välja lahenduse, kus alaealine võetakse tööle tähtajalise lepinguga. Lepingusse kirjutatakse punkt "Töötaja puhkuse ajakava" ja selle alla "töötaja avaldab soovi saada puhkust 1.-9. septembrini" ja "tööandja võimaldab puhkust 1.-9. septembrini". Puhkuseseadus ütleb, et puhkuse ajakava koostatakse ja tehakse teatavaks jaanuaris, hiljem muudetakse seda poolte kokkuleppel. Suvevaheajaks tööle tulijale ei saa ajakava tutvustada, kuid nendega saab puhkuse osas kahepoolselt töölepingus kokku leppida. Tööandja ei kaota midagi, puhkuseraha peab lõpparvega niikuinii välja maksma, märkis Schneider.

Alaealistele lubatud töid tuleb teada

Tallinna ja Harjumaa tööinspektori Ingrid Põdra sõnul tuleb tööandjal alaealistele töötamise luba taotledes arvestada, mis tööle tohib alaealist rakendada ja millele mitte - need tööd on sätestatud valitsuse määruses. See määrus on väljas ka tööinspektsiooni kodulehel internetis. "Kui määruses toodud nõuetega on arvestatud, annab inspektor ka loa," ütles Põder.

Alaealist ei tohi rakendada tööle kemikaalidega, panna raskusi tõstma ega tegema öötööd, rääkis Põder. Samuti ei või rakendada alaealist tööle masinatega, mida võivad kasutada 18aastased inimesed.

Masinatel on kasutusjuhendis sätestatud, kui vanalt võib nendega tööle asuda ja sellest lähtub ka tööinspektor.

Nõusolek on kirjalik

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Kuidas peab vanema nõusolek olema vormistatud?

Kui alaealine asub tööle on vaja lapsevanema ja tööinspektori nõusolekut. 13-14aastane ja koolikohustuslik alaealine saab töötada vaid koolivaheajal. Selleks on vaja vanema nõusolekut eraldi paberil. See nõusolek ei saa olla töölepingu peal, sest see vormistatakse hiljem. Vanem annab eraldi valgel paberil nõusoleku oma tütre/poja tööleasumiseks sinna firmasse, selleks ajaks ja eriti hea oleks kirjutada ka, kellena.

13-14aastase alaealise töölepingu sõlmimiseks taotleb tööandja tööinspektori kirjalikku nõusolekut. Taotluses esitab tööandja töölepingu seaduse N 26 lõige 1 punktides 1-7 loetletud andmed, samuti andmed alaealise vanuse kohta. Tööinspektoril on oma otsuse tegemiseks ette nähtud üks nädal.

Alla 18-aastase töölevõtuks on vaja vanema luba

mida arvestada alaealise töölevõtmisel
-Ühe vanema või eestkostja ja tööinspektori kirjalik nõusolek on vajalik 13- kuni 15-aastasel alaealisel
- Ühe vanema või hooldaja kirjalik nõusolek vajalik alla 18aastasel alaealisel
- Alaealisele ei rakendata katseaega ega saadeta töölähetusse
- Tööle võtta ega tööle rakendada ei tohi alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti
- 13-14aastased alaealised ja 15-16aastased koolikohustuslikud alaealised tohivad teha lihtsat laadi töid, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust
- Tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis
- ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
- ohustab alaealise kõlblust;
- sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
- takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
- ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu. Selliste tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Allikas: töölepinguseadus

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Kuidas täita tööajatabelit, kui töötajal on tekkinud vabal päeval tööle kutsumise tõttu ületunnid, mis kokkuleppeliselt kompenseeritakse vaba aja andmisega?

Kui töötaja vaba päeval tööle kutsutakse, märgitakse töötabelisse sel päeval töötatud tunnid. Sisuliselt on tegemist ületunnitööga, mis hüvitatakse kas lisatasuga või vaba aja võimaldamisega.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees

Töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest on tööandja kohustatud maksma keskmist palka. Ka lõpparve osaline maksmata jätmine annab töötajale õiguse nõuda selle kinnipidamise eest kuni ühe kuu keskmist palka.

Töötaja S. töötas määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Alates eelmise aasta 4. oktoobrist oli töötaja haiguslehel. Tänavu 28. veebruaril helistati talle töökohast ning kutsuti tööraamatule järele, kuivõrd tööleping olevat lõpetatud. 1. märtsil läks töötaja tööandja juurde, kus talle anti allkirjastamiseks töölepingu lisa selle lõpetamise kohta pikaajalise töövõimetuse tõttu ja tööraamat, mille järgi oli töösuhe lõppenud 28. veebruaril. Samal päeval kanti tema pangakontole lõpparvena kasutamata puhkuse hüvitis.

Töötaja leidis, et tööandja pidanuks talle lepingu lõpetamisest kaks nädalat ette teatama. Ta palus tööandjalt välja mõista keskmise palga töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud kümne tööpäeva eest ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga.

Tööandja ütluste kohaselt otsustati avaldajaga tööleping lõpetada pikaajalise töövõimetuse tõttu 28. veebruaril. Vormistati ka vastav teatis, kuid probleem tekkis selle edastamisega. Tööandjale teadaolevalt ei elanud töötaja antud aadressil; telefoni teel tütrele jäetud teade lubati töötajale aga edastada.

1. märtsil lepingu lõpetamise vormistamisel ei pööratud töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmisele tähelepanu. Hiljem ei nõustunud töötaja aga lepingu lõpetamise kandeid parandama. Töötajale saadeti postiga uus töölepingu lõpetamise teatis 8. märtsil ja töölepingu lisa selle lõpetamise kohta 22. märtsil.

Komisjon leidis, et tööandja ei järginud avaldaja töölepingu lõpetamisel selleks sätestatud protseduurireegleid. Tööleping lõppes vastavalt töölepingu ja tööraamatu kannetele 1. märtsil. Juba lõpetatud töölepingut ei saa tööandja teistkordselt lõpetada ega selles töötaja nõusolekuta midagi muuta.

Töölepingu seadus kohustab töölepingu lõpetamisest teineteist teavitama kirjalikult; pikaajalise töövõimetuse tõttu on etteteatamise tähtajaks mitte vähem kui kaks nädalat ning tööandja oli kohustatud lepingu lõpetamist ka põhjendama.

Komisjon tuvastas, et tööandja ei saatnud töötaja antud aadressil ühtegi teadet; telefoni teel edastatud teade pole kirjaliku etteteatamise kohustuse täitmine. Töötaja sai tema antud aadressilt kätte nii tööandja 8. märtsil teate kui ka töövaidluskomisjoni kutse.

Seega ei järginud tööandja etteteatamise tähtaegu ning komisjon mõistis töötajale välja töölepingu lõpetamisest etteteatamata aja eest keskmise palga. Et keskmine palk pidi kuuluma lõpparve koosseisu, kuid jäi tasumata, oli töötaja õigustatud nõudma osalise lõpparve kinnipidamise eest ka keskmist palka, mille komisjon ka rahuldas.