Anu Ojasalu
Töötaja peab töö-raamatu kinnipidamisest tekkinud kahju ise tõendama.
Kuigi Eesti kogub kuulsust tehnoloogiliste uuendustega, on mustakaanelise tööraamatu pidamine endiselt kohustuslik, kuna ligi poole miljoni tööraamatu andmete registrisse kandmine võtaks aega aastaid.
Pirita TOP SPA hotelli personali- ja koolitusjuhi Tiiu Vilmsi sõnul saab iga nende juurde tööle tulev inimene kohe nimekirja tööle asumiseks vajalikest dokumentidest, mille hulka kuulub ka tööraamat.
Tiiu Vilmsi sõnul on inimesed tööraamatu kohustuslikkusest teadlikud. Mõned noored lausa nõuavad ise tööraamatu väljastamist, ilmselt vanemate mõjul, rääkis Vilms. Samas on tal ka kogemusi, kus töölt lahkunud inimese jätab tööraamatu neile ja ka meeldetuletuste peale sellele järele ei tule. Sellisel juhul jääb tööraamat hoiule arhiivi. Tähitud postiga pole õigust seda töötajale saata, sest tööraamat antakse kätte allkirja vastu.
Kuid võib ka juhtuda, et töötaja ei saa oma tööraamatut firmast kätte. Hiljutise kohtuotsuse põhjal võib tööandja venitada tööraamatu kätteandmisega, ilma et ta peaks töötajale iga viivitatud päeva eest keskmise päevapalga suurust hüvitist maksma. Töötaja võib nüüd küll nõuda kahju hüvitamist, kuid peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.
Advokaadibüroo Sorainen advokaadi Viljar Kähari sõnul oli tööandjatel selline kohustus seetõttu, et tööraamatuta ei saanud töötaja uut töölepingut sõlmida. Võlaõigusseaduse jõustumisega 2002 suvest selline piirang kadus. Milline kahju töötajale tööraamatu kätteandmisega viivitamisel tekib ja kuidas töötaja seda tõendab, on raske prognoosida, ütles Kähari. Selleks võib olla näiteks aja- ja rahakulu, mis kaasneb enne 1999. aastat tekkinud tööstaai kohta tõendite kogumisel, märkis Kähari.
Kas või kohtu kaudu
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõuniku Elve Tontsi sõnul on aga ka hulk teisi dokumente, mille põhjal on võimalik oma tööstaai tõestada. Muu hulgas sobivad selleks ka tööleping, käskkiri, kaitseväeteenistuse tunnistus, ülikoolidiplom, lapse sünnitunnistus jne. Kui sellised dokumendid ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staai tõendamiseks kohtusse. Palju abi saab Elve Tontsi sõnul arhiividest ja endise tööandja juurest.
Esimesed sammud on juba tehtud. Eelmisel aastal lõppenud pilootprojekti käigus kandis sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga registrisse 15 292 tööraamatu andmed.
Kui projekt lõppes, tõdesime, et tööraamatute andmete registrisse kandmine on põhimõtteliselt võimalik, kuid kõigi umbes 450 000 tööraamatu andmete sisestamine võtaks aastaid, ütles Elve Tonts.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul oleks mõistlik tööraamat kaotada koos uue töölepingu seadusega see jääks aga kindlasti juba uue valitsuse aega.
Vanaduspension
63-aastaselt vajalik
15-aastane pensionistaa
Üldjuhul on vanaduspensionile õigus minna 1953. aastal ja hiljem sündinud naistel ja kõikidel meestel 63 aasta vanuselt.
Vaja on ka vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaai.
Pensionistaa jaguneb pensioniõiguslikuks staaiks ja pensionikindlustusstaaiks. Pensioniõiguslikku staai arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998 tegevusperioodide summana.
Alates 1999. aasta 1. jaanuarist arvestatakse pensionikindlustusstaai vastavalt isiku eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu suurusele.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
