Artiklid

Euroopas arutatakse, kas on vaja reguleerida töötaja õigust end n-ö välja lülitada. Ühes riigis võib ettevõtja segamise eest trahvi saada.

Õigus end välja lülitada tähendab lihtsustatult seda, et tööandja ei tohi töötajat väljaspool kokkulepitud tööaega tülitada e-kirjade, sõnumite ega ka telefonikõnedega. Ka töötaja ukse taha ei tohi ilmuda, et järgmine tööülesanne paberil või suusõnaliselt üle anda. Riikide senised määrused puudutavad siiski tehnoloogiliste vahendite abil suhtlemist. See on eriti oluliseks teemaks muutunud ajal, kui kodukontoris töötamine on väga populaarseks saanud.

Edasi loe:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120188868/oigus-end-valja-lulitada-euroopa-komisjon-voib-peagi-meie-tooellu-sekkuda

 

Ka kaugtöö puhul tuleb kokku leppida aeg, millal suheldakse

Nö pidevalt reageerimisvalmis olemine on muutunud täna paljudes töökohtades paratamatuks reaalsuseks, kuigi seadus seda ei luba.

Võimalus suhelda igal ajal ja hetkel tekitab töötajates survet olla pidevalt valmis tööandja kõnesid vastu võtma ning kirjadele ja sõnumitele reageerima. Juhul kui ülemus töövälisel ajal helistab või sõnumeid edastab, võib töötajal paratamatult tekkida tunne, et vastamata jätmine on ebaviisakas või seab ohtu tema suhted tööandjaga. Selline olukord tekitab omakorda töötajas pideva valmisoleku, mõjutab negatiivselt töö- ja pereelu ning võib kaasa tuua ärevuse, stressi ja läbipõlemise.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120189530/paeva-teema-seili-suder-seaduse-jargi-ei-tohigi-tootaja-olla-kogu-aeg-ulemusele-kattesaadav

Eesti raudteedel liiguvad praegu taasiseseisvumisaja väikseimad kaubakogused, mis on viinud transiidiäri hääbumiseni.

Statistkaamet avaldab iga kuu raudteel veetava kauba mahunumbreid. Nii väikseid numbreid kui praegu statistikaameti varasemate aastate ridadelt ei leia. Näiteks oli tänavu veebruaris raudteevedude kaubamaht 0,9 miljonit tonni, 2007. aasta märtsis aga 7,7 miljonit tonni. Seega liikus 16 aastat tagasi meie raudteel üle 8 korra rohkem kaupa.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120187884/eduka-ari-lopp-sajad-kadunud-tookohad-ja-miljardi-euro-jagu-kasutult-seisvaid-investeeringuid

Tartu ülikooli rektori uut ametiaega sisustavad peamiselt rahamured, ent tegeleda tuleb ka tudengite doktorantuuri saamisega.

Tartu ülikool valis läinud kuul endale uue rektori. Kolmest kandidaadist osutus valituks Toomas Asser, kes alustab augustis oma teist ametiaega. Järgmisel viiel aastal peab ta tegelema raskete teemadega, nagu õppejõudude palgad, doktorantide töökorraldus ja tudengite rahamured, ent rektor suhtub tulevikku siiski optimistlikult.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120188382/toomas-asser-ei-ole-normaalne-et-ulikooli-oppejoud-saab-vahem-palka-kui-alustav-noor-opetaja

Ministeeriumid peavad suve jooksul otsustama, mis töökohad lähevad kärpekirve alla.

Käibemaks tõuseb, tulumaksusoodustus laste pealt kaob, lapsetoetus peaks koalitsiooni plaanide järgi vähenema ja aktsiisid jällegi tõusma. Kuna riigi rahakott ei punnita, vaid seda on vaja hoopis rohkem täita, siis peab kindlasti ka riik kulusid koomale tõmbama. Ent kui solidaarselt võtab riigiaparaat ühes kodanikega kitsaste olude ebamugavused enda kanda? Ministeeriumites on kõrged palgad ja kokkuhoid oleks kohti vähendades korralik. Näiteks justiitsministeeriumis on ametnike ja töötajate keskmine kuupalk 3246 eurot, millest ei jää siseministeerium ega kultuuriministeeriumgi palju maha.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120188048/kui-palju-koondavad-karbivad-ministeeriumid-see-selgub-sugiseks