Õigusaktides ei ole ühest vastust küsimusele, kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus. Püüame siiski mingi selgituse leida.
Õnnetusjuhtumi uurimise käigus tuleb tööandjal võtta otsustades, kas tervisekahjustus on saadud tööõnnetuse tagajärjel, aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1. Selle kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/05/23/kas-suvepaevadel-juhtunud-onnetus-on-tooonnetus
„Just hooajatöödel suureneb risk, et töötajale pakutakse kas osa palgast või kogu palk nö ümbrikus, seejuures on ohustatud just noored ja tööturule alles sisenevad töötajad. Meie eesmärk on, et noored teaksid oma õigusi ning oskaksid piltlikult öeldes jalgadega hääletada ja selliseid tööandjaid vältida,“ ütles maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter.
Edasi loe: https://www.emta.ee/uudised/umbrikupalk-ohustab-noori
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile Tervisekassa rahastavate teenuste loetelu muudatused, millega hakatakse alates 1. juulist rahastama mitmeid uusi teenuseid. Olulise muudatusena hakatakse rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks.
„Juulist jõustub mitu olulist muudatust, mis aitavad tugevdada perearstiabi. Tervisekassa suurendab perearstidele nimistu patsientide eest makstavat pearaha ning hakkab tasuma tervisekeskustesse tööle võetud kliiniliste assistentide ja registraatorite töö eest, et vabastada seeläbi pereõdedele ja -arstidele aega meditsiinilise töö jaoks ja parandada perearstiabi kättesaadavust. Samuti lisanduvad uued teenused riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja vaimse tervise probleemidega laste aitamiseks,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Tervisekassa suurendab ka kollektiivleppele vastavalt üldkuludeks ettenähtud summasid tervishoiuteenuste hindades.“.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Muudatusi on tulemas ka teistes töövõimetushüvitise maksmist puudutavates aspektides.
Muudatuste eesmärk on võimaldada töötajal saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist, teatas ministeerium.
Edasi loe: https://www.err.ee/1608985693/riik-plaanib-tulevikus-lubada-pikaajalise-haiguslehe-ajal-tootamist
Lugeja küsib: Väänasin reedel enne tööpäeva lõppu tööd tehes jala välja. Valu ei olnud suur ja jätkasin töötamist. Nädalavahetusega jalg ei paranenud ja esmaspäeval tundsin, et valutava jalaga tööd teha ei saa ja läksin arsti juurde. Nüüd tööandja ütleb, et ta ei usu, et jalg sai viga reedel tööd tehes, kuna arsti juurde läksin alles esmaspäeval ja ta ei loe seda tervisekahjustust tööõnnetuseks.
Lehekülg 135 / 1623
