Artiklid

Saan laste kasvatamiseks veerand valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus lapse kohta.

Ehk siis kahele lapsele pool miinimumi ehk 2012. a. miinimum on 290 eurot, sellest pool tuleb 145 eurot. Küsimus siis, kas ma pean selle raha 145 eurot kõik kätte saama või 114,55 eurot (nii nagu mulle laste isa töökoht maksab)?

2011. a. sain samuti kätte 21% vähem, aga tuludeklaratsiooniga seda enam tagasi ei saa. Kellele läheb siis see 21%? Kui elatise saaja ei pea elatiselt tulumaksu maksma ning elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata? Kui pean saama kogu summa kätte, siis kas ka tagantjärgi 2011. a. eest kinni peetud osa?

Vastab Õigusbüroo Puurits & Partnerid jurist Hanna Kivirand:

Alates 1. jaanuarist 2011 elatist enam tulumaksuga ei maksustata, millest võib järeldada, et peaksite reaalselt kätte saama väljamõistetud summa, ehk antud juhul 145 eurot.

Kui elatist makstakse sellest vähem, on põhimõtteliselt tegemist elatise vähendamisega, mis oleks õigustatud vaid juhul, kui seda oleks eelnevalt nõutud kohtus.

See nö tulumaksu osa on summa, mis on laste isa palgast jäetud raamatupidaja poolt maha võtmata, kuhugi mujale nimetatud summat makstud ei ole. Peaksite pöörduma oma probleemiga laste isa töökoha raamatupidaja poole ja selgitama talle, kui suur on tegelikkuses elatise suurus, mis peaks igakuiselt Teile laste ülalpidamiseks laekuma.

Eelmisel aastal kahekordistus tööst põhjustatud haigestumiste arv. Inspektor selgitab, mida saab teha töötaja ja mida tööandja, et inimesed tööst haigeks ei jääks.

Sageli on töötajaid küll formaalselt juhendatud, kuid nad lihtsalt ei mäleta, mida ohutusjuhendis nõuti.

Inimese tervis sõltub tema tööst ja vaba aja tegevustest, aga ka harjumustest, teadmistest ja isegi väärtushinnangutest. Tööst põhjustatud haigused ja kutsehaigused on tihti aga just kellegi tegemata töö või hooletuse tagajärg.

Töötervishoiu inspektor Sirje Kremm, kas tööst põhjustatud haiguse puhul pole töötaja järginud tööohutusnõudeid või on tööandja midagi tegemata jätnud?

Tööst põhjustatud haiguste puhul on tõendatud põhjuslik seos haiguse ja töökeskkonna ohuteguri vahel, mis ei pruugi aga olla haiguse peamine põhjustaja. Murelikuks teeb, et eelmise aastaga võrreldes on haigestunute arv selles vallas kahekordistunud – 2010. aastal diagnoositi Tallinnas ja Harjumaal 36, mullu aga 72 juhtumit.

Paljudel sellistel juhtudel on haigused põhjustatud suurest töökoormusest ettevõtetes, kus töötajate arv on viidud miinimumini. Näiteks tootmisega tegelevates ettevõtetes pole sageli võimalik teha puhkepause. Ühelt poolt alahindavad tööandjad töö- ja puhkeaja tasakaalu tähtsust inimeste töövõime säilimisel. Teiselt poolt tahavad aga töötajad teenida rohkem ja tervisele mõeldakse alles siis, kui töövõimetus juba käes.

Enamik tööga seotud haigestumistest leiab aset tootmisettevõtetes, täpsemalt kala-, elektroonika-, metalli-, ehitus- ja pagaritööstusettevõtetes. Sagedasemateks diagnoosideks on käte, õlavöötme ja küünarliigese haigused, mida soodustab pikaajaline suur koormus kätele.

Sobiva töö ja töökoormuse valimiseks peaks töötaja tegema koostööd töötervishoiuarstidega, sest tihti on kahjustuse põhjuseks inimese koormustaluvuse ja tegeliku koormuse mittevastavus. Vähese taastuse ja venituse puhul on valu kerge tekkima ja tavaliselt manitseb alles see inimest puhkama ja ennast ravima. Tegelikult saaks vaevusi pideva füüsilise aktiivsusega ennetada, sest kehalised harjutused vähendavad valusid ning parandavad ka liigeste funktsioone.

Kutsehaiguste puhul on põhjuslik seos töö ja haiguse vahel tõendatud. Kui palju meil neid diagnoositakse ja kellel?

Kutsehaigused on pikaajalised ja nende põhiliseks põhjustajaks on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Kui 2010. aastal diagnoositi Tallinnas ja Harjumaal 29 kutsehaigust, siis eelmisel aastal oli see arv vähenenud 23 haigestumiseni. Seega võib siin täheldada mõnevõrra paremat olukorda.

Kutsehaigustesse haigestumiste arv oli sagedasem elektroonikatööstuses, teetöödega tegelevates ettevõtetes, ehituses ja tööstusettevõtetes. Kõige enam haigestusid lihttöölised, sõidukijuhid, transpordi- ja teetöölised, haigestunute keskmine vanus oli 53 eluaastat. Enim esines ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi, mille põhjuseks oli kas pikaaegne sundasend ja korduvad liigutused või suurt pingutust ja tähelepanu nõudev töö.

Füüsilisest ülekoormusest tulenevaid haigusi aitab vältida õige tööasend, sobiv koormus ja lõdvestus. Tugi-liikumiselundkonna vaevusi esineb pooltel tervisekontrolli läbinud töötajatest ja enamik neist on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga. Diagnoositud kuulmiskahjustuste ja hingamisteede kahjustuste põhjuseks on enamasti puudulik isikukaitsevahendite kasutamine.

Mida saaks tööandjad teha, et terviseriske vähendada?

Paljud tööandjad ei ole töötajatele taganud regulaarset tervisekontrolli, mis ei tohi olla harvem kui kord kolme aasta jooksul. Samuti pole töötajaid piisavalt teavitatud töökohtadel esinevatest ohuteguritest ja nende toimest tervisele. Sageli on töötajaid küll formaalselt juhendatud, kuid tegelikult ei ole nad omandanud olulisi oskusi tervist kahjustamata töötada. Kasutatakse valesid töövõtteid ja sellega soodustatakse haiguse süvenemist.

Üks probleeme on sageli ka see, et töötajad varjavad terviseriske, sest soovivad rohkem teenida. Kui küsida, siis enamik kutsehaigetest ei mäleta ohutusjuhendis kirjas olevaid nõudeid. Tööandjad ei ole ka nõudnud kehtestatud reeglite täitmist. Näiteks on tööandja hinnanud riske ja näinud ette kohustuse kanda isikukaitsevahendeid, kuid kuna nende kandmine on ebamugav, siis töötajad neid ei kasuta ja tööandja seda ka ei kontrolli.

Tööandjate teadlikkus ergonoomiast on sageli puudulik ja seetõttu ei suudeta ette näha sundasenditest või korduvatest liigutustest tingitud tervisekahjustusi. Puhkepausid on ette nähtud töövõime taastamiseks ja lihaspingete lõõgastamiseks, kuid sageli neid ei tehta.

Sirje Niitra

Villu Zirnask

Tallinna tehnikaülikooli doktorant Merle Tambur, kes koos Tartu ülikooli professori Maaja Vadiga uuris töökiusamise ulatust Eestis, ütleb, et ligi kümnendik töötajatest on end tundnud kiusamise ohvrina.

Millal oleks põhjust öelda, et mind kiusatakse tööl?

Töökiusamine tähendab vaenulikku ja ebaeetilist suhtumist ja käitumist, mis on korduv ja pikaajaline. Sagedasemad töökiusamise tegevused on näiteks pahatahtlike kuulujuttude levitamine, avalik alandamine, naeruvääristamine, solvamine, ignoreerimine, tööks vajaliku info varjamine, mõttetute või teostamatute ülesannete andmine, pidev süüdistamine, alusetu kriitika, sobimatu kontroll. Ühekordne vaenulik käitumine või konflikt ei ole veel töökiusamine.

Vaenuliku käitumise äratundmine on üsna keeruline, sest tegevused, mida kasutatakse, ei pruugi alati olla negatiivsed ja tihti koosneb töökiusamise protsess ka üsna tavapärastest käitumisviisidest. Näiteks ignoreerimine. Kui töötajast ei tehta välja, temaga enam ei suhelda, siis see iseenesest ei ole rünnak ega vägivaldne käitumine. Kuid kui ignoreerimine jätkub pika perioodi vältel ja sellega liituvad teised töötajad, siis selle sisu ja tähendus muutub ning sellest saab kommunikatsioonirelv.

Töökiusamise äratundmist ohvri seisukohast on kirjeldatud nn klaaskapi efektina – sein teistega suhtlemisel on vahele tekkinud. Sinuga ei räägita, ei arvestata enam, ei võeta võrdsena.

Kui levinud on Eestis töökiusamine?

Eestis läbi viidud uuringus osales 59 organisatsioonist 1748 vastajat. Töökiusamise tegevuste järgi esines vähemalt üks negatiivne tegevus kord nädalas viimase 6 kuu jooksul 22% vastajatest ja kaks negatiivset tegevust kord nädalas 9,3% vastajatest. Kui palusime hinnata töökiusamise definitsiooni järgi, kas vastajad määratlevad ennast töökiusamise ohvrina, siis 90,7% ei ole ennast kunagi ohvrina tundnud, 8% on olnud ohvrid vahetevahel ja 0,6% on tundnud töökiusamist iga päev või mitu korda nädalas. Tulemused selles mõttes head ei ole, et töökiusamise tegevusi esineb kahjuks küllalt sageli ja suurel hulgal töötajatest.

Kui palju on neis hinnangutes subjektiivsust? Näiteks märkust, mida üks inimene ei pane tähelegi, võib teine inimene võtta kiusamisena.

Hinnangud on muidugi subjektiivsed, kuid see oleneb ka sellest, kui oluliseks teemat peetakse. Töökiusamisest on Eestis veel vähe juttu olnud.

Mida te oma uuringule mõeldes arvate poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiste kohta – kas see tähendab Eestis pigem vabatahtlikult lahkumist või on seal reeglina taga tööandjapoole surve?

Seda on keeruline öelda, sest uuringu järgi on töökiusamise ohvreid nii juhtide kui alluvate hulgas, see ei ole ainult ühesuunaline. Ühe võimalusena võib töökiusamise ohver lahkuda ise omal soovil, sest ei kannata olukorda enam välja. Tihti tunneb ta erinevatel põhjustel ennast olukorras süüdi, tema enesehinnang on langenud. Teisel juhul võidakse organisatsioonis olukorda süvenemata näha ohvris probleemi põhjustajat ja survestada tema lahkumist.

Kas töökohta valides saab mingite märkide järgi kaugelt hinnata, kui suur oht on ühes või teises kiusamisega kokku puutuda?

Töökiusamine on suurem probleem teenindussektoris, seda nii Eestis kui teistes riikides. Üheks põhjuseks loetakse graafikujärgset töökorraldust, mis on väga jäik ja ei anna töötajatele vabadust tööülesannete täitmisel. Samuti tööstuses, kus töötajad pole vajalikul määral informeeritud ja probleemiks on ka liigne töökoormus. Võrreldes avalikku ja erasektorit, siis Eestis on avalikus sektoris ohvreid enam, kuid ka erasektoris suhteliselt palju.

Kas ja mida peaks Eestis töökiusamise vastu ette võtma?

Eestis oleks oluline seadusandluse täiustamine, et tagada kaitse töövägivalla ohvritele ja tõsta töövägivalla toimepanijate juriidilist vastutust. Töötajate suurem teadlikkus võimaldab neil kergemini ära tunda negatiivseid tegevusi ja neist hoiduda. Oluline on ka juhtide ja personalijuhtide koolitus, et tagada ennetustegevused organisatsiooni tasandil.

Tööandja küsib: Naistöötaja toob ämmaemanda poolt väljastatud tõendi, kus on märgitud, et töötaja tervisele seoses rasedusega on vastunäidustatud töötamine sundasendis, pingeline töö mürarikkas keskkonnas.

Töötaja on õmbleja. Tööruumis on masinate müra, töö toimub istuvas sundasendis. Tööandjal kergemat tööd töötajale anda ei ole. Mida teha? Kas tööandja peab esitama tööinspektsioonile taotluse naistöötaja ajutiseks töölt vabastamiseks?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:

Töölepingu seaduse (TLS) §-is 18 on sätestatud, et rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel.

Kui tööandjal ei ole sobivat tööd anda võib töötaja tööülesannete täitmisest keelduda. Töötaja peab tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud.

Seoses töölepingu seaduse (RTI, 21.01.2009, 5, 35 ) jõustumisega 01.07.2009.a. ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse nõusoleku andmine töötaja ajutiseks tööst vabastamiseks raseduse tõttu, seega tööandja ei pea esitama tööinspektsioonile mingit taotlust.

Terviseseisundile vastava töö ja töötaja töölepingu järgse töö võimalik töötasu erinevus hüvitatakse töötajale ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui tööandjal ei ole töötajale võimalik sobivat tööd pakkuda, keeldub töötaja töö tegemisest ning tal tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud hüvitisele.

Soovitav on tutvuda vastava temaatikaga Haigekassa koduleheküljel www.haigekassa.ee

Signe Kalberg

Alampalgast sõltuvad mitmedki riiklikult kindlaks määratud summad, näiteks minimaalne elatisraha.

Tänavu riiklikult kehtestatud alampalga tõus annab paljudele inimestele küll ühe käega raha juurde, ent teisega võtab ka ära. Kindlasti rõõmustavad kõik alampalga saajad, sest kolm aastat kehtinud 278,02-eurone alampalk tõusis nüüd 290 eurole ja 1,80 euroni tunnis.

Teisalt on alampalgaga seotud lasteaedades vanematelt võetav kohatasu, mis ei tohi ületada 20 protsenti kehtivast palga alammäärast. Näiteks Tallinn ongi otsustanud sellest aastast tõsta kohatasu seniselt 8 protsendilt 10,6 protsendini ning ujulaga lasteaedades 12 protsendini kehtivast töötasu alammäärast kuus.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.