Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Lugeja küsib:
Seoses töömahu suurenemisega värbame uusi klienditeenindajaid, kes läbivad vahetult töösuhte alguses 7nädalase koolituse, mille jooksul nad töölepingu järgseid ülesandeid veel ei täida.

Tuginedes oma varasemale kogemusele, et koolituse ajal ei avaldu töötaja oskused/sobivus ametikohale, kas võib rakendada klienditeenindajatele 4kuulist katseaega alates eelpoolmainitud koolitusperioodi lõppemisest ehk alates momendist, kui uued töötajad hakkavad reaalselt iseseisvalt töölepingu järgseid ülesandeid täitma?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Tööandja ja töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, siis on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe.

Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja lühemas kestuses või selle ärajätmises, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt neljakuulist katseaega tööle asumise päevast arvates. Seega peaks töötaja väljaõpe toimuma katseajal ehk tööle asumise esimesel neljal kuul. Kuna töösuhe on tasuline, on tööandja kohustus maksta töötasu arvates tööle asumise päevast.

Tööandja soov rakendada katseaega alles pärast koolitusperioodi lõppemist, ei ole kooskõlas katseaja kohaldamise põhimõtte ja eesmärgiga. Kuna tööandjal on ettenähtud 7-nädalane koolitusaeg, mil tööülesandeid ei täideta, peab ta arvestama, et töötaja tervise, oskuste, teadmiste, isikuomaduste ja võimete vastavuse hindamine tööprotsessis on võimalik katseaja ülejäänud aja ehk 2 kuu jooksul arvates tööle asumise päevast.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2014

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Seoses täna kehtima hakkava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaasnevad töötuskindlustusega mitmed olulised muudatused.

Alates 1. maist ei saa enam töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.

Inimesed, kes on 1. mai seisuga töötuna registreeritud, kuid tulenevalt seadusemuudatusest enam ei tohiks olla, saavad senistel tingimustel olla töötukassas registreeritud kuni 1. novembrini.

Teised juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, keda ei ole eespool nimetatud, näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või- ühistu liige, likvideerija, saavad töötuna registreerida, kui nad ei saa selle eest tasu.

Inimene, kes hooldab puudega inimest ning valla- või linnavalitsus maksab talle hooldamise eest toetust, saab end alates 01.05.14 töötuna registreerida ning see ei saa enam olla töötuna arveloleku lõpetamise aluseks.

Jaanuari lõpu seisuga oli töötukassas arvel 3879 äriühingu või mittetulundusühingu juhatuse või ühistu juhtimis- või kontrollorgani liiget.

E24»Majanduspoliitika
Toimetaja:
Kadri Inselberg

Üksikasjad

Avaldatud: 04 mai 2014

• Postimees

«Kas alkoholijoobes mootorsõidukiga sõitmise eest määratud kriminaalkaristus on tööandjatele vabalt kättesaadav? Kui ei, siis millistel juhtudel neil sellise päringu jaoks õigus on? Kuna see on nooruse lollusest tehtud viga, siis kas see jääb minu tööle saamist elu lõpuni segama?» küsib juht.

Vastab veebikonstaabel Maarja Punak.

Karistusregistri seaduse järgi kustub see karistus registrist kolm aastat pärast rahalise karistuse täitmist või vangistuse ärakandmist. Seega, see karistus Teid jälitama ei jää.

Seadusega on eraldi sätestatud ametikohad, millega seoses tööandjad karistusregistri andmeid saavad vaadata (kui inimene kandideerib lastega seotud töökohtadele, politseisse, piirivalvesse jne).

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Kas inimesed on omadega nii läbi, et käivad töötegemisele mõtet otsimas? Kas palk ei motiveeri?

Saalitäis rahvast tõuseb püsti ja tänab koolitajaid. Publik on veidi vaoshoitum kui tavaliselt: lõppes keskastme juhtide motivatsioonipäev. Räägiti, kuidas suurendada inimeste sisemist motivatsiooni ning ennast ja tiimiliikmeid mitterahaliselt motiveerida. Keskmise suurusega saal oli rahvast täis.

Motivatsioonikoolitustest on saanud omaette nišš, millega pealinnas tegeleb üsna kindel seltskond: Kaido Pajumaa, Raimo Ülavere, Romet Nael, Harald Lepisk. Koos Urmas Kõivu konverentsi tüüpi üritusi korraldava Fastleaderiga pakutakse Pajumaa motivaator.ee eestvedamisel väiksemat sorti alternatiivi Peep Vainu harvadele eneseinnustamise saalikoolitustele. Rõhutakse sellele, mida Eesti töötajatel on parasjagu vajaka: Gallupi 2013. aasta uuring näitas, et keskmiselt on Eesti ettevõtete töötajate pühendumus 16%. Ainult palga pärast töötab 64% inimesi ja 20% töötab firmale vastu.

Palju uuritud teema

„Motivatsiooni teema on alati müünud,” vastab motivaator.ee juht ja koolitaja Kaido Pajumaa küsimusele, kuidas motivatsioonikoolitajatel läheb. Jah, on ka tulnud selliseid juhte, kes ütlevad: olen sunnitud tegema töötajatele ühe koolituse, sest raha mul neile juurde maksta pole.

„Viimase 30 aasta jooksul on motivatsiooniteemat palju uuritud. Need on põnevad tegurid, mis inimese käima panevad,” selgitab Pajumaa. „Raha on motivaatoriks nii kaua, kuni sellest on puudus. See on lühiajaline, raha motivaatorina pärsib loovat mõtlemist. Raha paneb rattad käima, aga peab olema veel midagi, mis käigus hoiab.”

Pajumaa sõnul tulevad inimesed enamasti motivatsioonikoolitusele selleks, et see miski üles leida. „Iga mõtlev inimene saab aru, et Eestis on palgatase piiratud. Siis küsime: kas sul on selsamal töökohal, kus sa praegu oled, midagi sellist, mis on tore? Millegipärast sa ju töötad seal, mitte pole Soome läinud. Ja see miski leitakse. Kui ei leita, mõtleme edasi, mis töö on veel tore, mida võiks teha.”

Võrreldes majanduslanguse ajaga on motivatsioonikoolitusi praegu kindlasti rohkem, kuid ka buumiaastail 2007–2008 tehti palju seesuguseid üritusi, ütleb Implement Inscape’i juhatuse liige ja konsultant Mati Sööt. „Suuremate koolitusfirmade käibed pole veel buumiaja tasemeni küündinud.”

Oleneb, mida tahetakse

Implement Inscape ise pole avalikke koolitusi teinud, kuid Sööt kinnitab, et neilgi on tulnud kliendi vajadustest lähtudes motivatsiooniteemat puudutada. Motivatsioonikoolitus võib tema sõnutsi tähendada väga erinevat asja: enese või meeskonna motiveerimist, energeetilise laengu saamist, sügavamat eneseanalüüsi koos oma motivatsioonitegurite mõistmisega ja enese motiveerimise oskuse treenimisega, teiste motiveerimise oskuse arendamist, igapäevarutiini vahelduse toomist, töötaja või meeskonna premeerimist koolitusega.

„Kõigile neile variantidele ja ilmselt veel mitmetele analoogilistele on Eestis pakkujad olemas,” osutab Sööt.

Karjäärinõustaja ja keskkonna aaretesaar.ee eestvedaja Tiina Saar peab nn innustavaid koolitusi eestlastele väga loomuomasteks. „Meil on minevikust suhtumine, et töö on midagi väga rasket, mida tuleb teha hambad ristis, et leib oleks laual. Oleme oma lähimineviku tõttu katki ja vajamegi rohkem nõu ja abi,” ütleb ta.

Kui motivatsioonikoolitus seda annab, on ta oma eesmärgi täitnud.

Ettevõtted enesejuhtimisest

Anu Press
Elion Ettevõtted AS-i personaliteenuste osakonna juhataja

„Enesearengu ja enesejuhtimise teemad on Elionis väga kõrgelt hinnatud. Koolitustegevust koondab ettevõttes loodud „Meie akadeemia”, mille kontseptsioonis on esindatud ka „Mina ise” teemad, peale selle veel „Minu töö” ja „Minu ettevõte”. Väga oluline on, et inimese areng ja elu oleks tasakaalus. Parim viis selleks on enesejuhtimine. Elionis kui suures ettevõttes on hea võimalus kasutada selleks sisemist ressurssi – korraldame kovisioone, arenduspäevi, juhtide enesearengu töötube jne. Eneseabi teemasid käsitleme ka kaks korda aastas toimuval tervisenädalal.”

Kadri Kütimaa
If Kindlustuse koolituskonsultant

„Kui motivatsioonikoolituse nime all reklaamitava koolituse teemad on vajalikud töötaja edule kaasa aitamiseks, siis meie töötaja seal ka osaleb. See põhimõte kehtib ka kõikide teiste koolituste puhul: osalemise eelduseks on konkreetne arenguvajadus, koolitus ei saa olla n-ö igaks juhuks. Ifis peame töötajate ja juhtide vahelisi regulaarseid vestlusi, kus arutletakse tulemuste, motivatsiooni ja arengu üle. Eesmärgiks on tulemuste paranemine ja töötajate kompetentsuse suurenemine, mis omakorda viib kõrgema motivatsioonitasemeni ning tööga rahulolu kasvuni.”

Mis motiveerib?

••Töötajad on küsitlustes motivaatorina esile tõstnud asjaolu, et töö, mida nad teevad, peaks olema piisavalt oluline ja tähtis; valikuvabadust – tegevus pole rangelt raamidesse surutud; üldist heaolu – milline õhkkond on tööl, milline on juht, tema suhtumine töötajatesse; hoolivust, võimalust ettevõtte tegevuses kaasa rääkida, töötingimusi, paindlikku tööaega, koolitusvõimalusi, (head) palka.

••Kaido Pajumaa on kirjutanud, et praegu on töötajaid varasemast raskem motiveerida, sest ametialased ambitsioonid pole enam kõige tähtsamad. Inimesed tahavad olla lihtsalt õnnelikud. Juhi jaoks paras väljakutse.