Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2014

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Ärileht

Õpilastele suviste malevatöökohtade loomise soodustamiseks tuleks tööandjad õpilasmalevlaste eest sotsiaalmaksu maksmisest vabastada, leiab riigikogu keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu.

Keskerakond algatas kolm aastat tagasi eelnõu, mis oleks tööandjad vabastanud õpilasmalevlaste eest sotsiaalmaksu maksmisest.

"See eelnõu seisab tänaseni kultuurikomisjoni sahtlis," nentis Riisalu.

Paar aastat tagasi andis tollane haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tema sõnul lootust, et asi muutub, kui tegi valitsuskabineti nõupidamisel ettepaneku kehtestada noorte töökohtade arvu suurendamiseks noortemalevate tööandjatele sotsiaalmaksu soodustuse.Täna esitas keskerakonna fraktsioon haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile arupärimise, milline on uue ministri seisukoht ja mille taga asi seisab. Eelnõu jäi toetuseta.

Riisalu märkis, et malevasuvi on peagi algamas ja kes ei sooviks siis oma lapsukest panna malevasse, kus ta saab nii väärtuslikku töökogemust kui ka suhelda omaealistega. Paraku on malevakohti karjuvalt vähe ja need vähesedki pakutavad kohad haaratakse esimeste minutitega, mil rühmadesse registreerumine internetis avatakse.

"Lahendus oleks iseenesest lihtne - õpilastele suviste malevatöökohtade loomise soodustamiseks tuleks tööandjad õpilasmalevlaste eest sotsiaalmaksu maksmisest vabastada. Pole aga ime, et parasjagu ettevõtjate lüpsmisega ametis olev valitsus ei ole tahtnud sellisest ettepanekust kuuldagi. Tunduvalt kiiremini reageeritakse siis, kui on vaja olnud mõnda järjekordset maksu tõsta või soodustust kaotada," rääkis Riisalu.

Praegu tagab riik seadusega kuni 19-aastaste noorte ravikindlustuse, tööandjalt aga kasseeritakse malevlase tasu pealt kogu sotsiaalmaks ikkagi sisse. Riisalu juhtis tähelepanu, et sisuliselt tähendab see topeltmaksustamist. "Selline sigadus tuleks juba iseenesest lõpetada," rõhutas riigikogulane.

Riisalu tõi välja dilemma - ühest küljest on noortel suvel tegevust vaja ja teisest küljest vajavad ettevõtted hooajatöölisi, kelle seast nii mõnigi usin töömesilane võib ettevõttes tulevikus tööd saada.

"Miks siis riik ei võiks omalt poolt lähendada osapooli ja soodustada ühtlasi noorte tööharjumuste teket? Seda enam, et ega palgalt ei maksta ainult sotsiaalmaksu, riik kogub noorte pealt jätkuvalt ka näiteks töötuskindlustusmaksu, mis on sisulisest küljest mõttetu. Mida enam malevlasi, seda enam maksuraha koguneks," ütles Riisalu.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Hollandis, Maltal, Iirimaal ja Hispaanias hakati ametlikke tööpakkumisi edastama Twitteri kaudu.

„Panime Snowhoteli tööpakkumised üles Facebooki ja seda saatis suur edu,” rääkis Madalmaade EURES-i nõustaja Els Hollander rahvusvahelise töövahendusvõrgustiku EURES-i viimases uudiskirjas. „Nüüd oleme hakanud tööpakkumisi edastama ka Twitteris. Mõni EURES-i riik on Twitteris, Facebookis, Linked-Inis ja muus sotsiaalmeedias väga aktiivne ja postitab tööpakkumisi kogu Euroopast.”

Säutsu ja saada CV

Kes ja kui palju neid jälgib, on riigiti erinev. Mis eestlaste jaoks võib tunduda jalgratta leiutamisena, võib teistes riikides vajada eraldi teavituskampaaniat. Nii on Hollander teinud nimekirja soovitustest, mida kontot luues silmas pidada ja kuidas sotsiaalmeedia tööotsingutel enda kasuks pöörata.

Esmajoones soovitab ta keskenduda kindlale valdkonnale, jälgida sellessepuutuvaid uudiseid, teateid, suundumusi ja lugeda ajalehti. Sotsiaalmeedia kaudu saab osaleda Euroopa tööhõivepäevadel, jälgida tööotsijat huvitavate riikide EURES-i esinduste infot. Kuigi EURES-i portaalis on üle kahe miljoni tööpakkumise, jäävad neist paljud riigi tööhõiveasutuste ametlikest teadetest kõrvale.

„Sotsiaalmeedias on tööotsimise võimalusi väga palju. Selleks peab profiil nägema hea välja. Tuleb olla aktiivne ja jälgida paljusid ühinguid, töövahendusfirmasid ja ettevõtteid, nii et tööpakkumiste olukorrast kogu Euroopas oleks hea ülevaade,” selgitas Hollander. „Kui näed sobivat tööpakkumist, kommenteeri seda kindlasti ja seejärel saada avaldus.”

Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et kõrgepalgaliste spetsialistide palk tõuseb Eestis kiiremini, kui madalapalgaliste oma.

Statistikaameti andmete järgi on võrreldes 10 aasta taguse ajaga palk kahekordistunud. Kui aastal 2004 oli Eestis keskmine palk 446 eurot, siis 2013. aastal oli see 955 eurot, vahendab ERR Uudised.

Marje Josing kommenteeris saates "Terevisioon", et selline kiire palgatõus on just iseloomulik noorele riigile ja vanades Euroopa riikides on see suhteliselt harukordne.

Josing selgitas, et statistikaameti andmed keskmise brutopalga kohta eeldavad, et inimene töötab 40 tundi nädalas, kindlal töökohal ja täistööajaga.

Selgema pildi annab maksu ja tolliameti keskmine väljamakse, mille järgi oli 2007. aastal keskmine väljamakse 564 eurot ja 2013. aastal 730 eurot. Maksu- ja tolliameti mediaanväljamakse oli aga 2007. aastal 441 eurot ja 2013. aastal 580 eurot.

Josingu sõnul on mediaanväljamakse n-ö harju keskmine, millega end võrrelda. Ta rääkis, et kui mediaanväljamakse oli 2013. aastal 580 eurot ja keegi saab sellest vähem, siis saab ta palka vähem kui pooled eestlased.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2014

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

1. maist ei registreerita töötuks juhatuse liikmeid, aga rohelise tule said omastehooldajad.

Eestis on ligikaudu 15 000 inimest, kellele omavalitsus maksab hooldajatoetust. Napist 15–25 eurost, olenevalt ühe või teise omavalitsuse võimusest, sai kõigutamatu takistus siis, kui hooldaja tahtis end töötuna arvele võtta. Siis loeti toetus justkui töötasuks, aga töötasu saajat keelas seadus töötuna arvestamast.

1. maist jõustus omastehooldajate jaoks oluline seadusemuudatus: edaspidi saavad töötuks registreeruda ka lähedast kodus hooldavad inimesed, kelle hulgas on Puutepunkti andmetel tööealisi umbes kolmandik.

Ja teistpidi: töötustaatust ei saa lõpetada, kui elu sunnib sel ajal omastehooldajaks hakkama.

„Kas midagi muutub, on küsitav, aga igal juhul on see kergendav,” ütles viiendat aastat Järvamaal töötuna oma 85-aastast ema hooldav Ilse (nimi muudetud). „Küsitav seepärast, et saaksin tööl käia vaid osaajaga, kuid minu tingimustele sobivat tööd on siit lähedusest väga raske leida.” Ilse sõnul on hea seegi, et ametliku töötuna on tal võimalik kasvõi kasulikku koolitust saada, mis võiks tööle aidata. Omastehooldajad on seda oodanud aastaid, probleemile on viimasel ajal jõuliselt tähelepanu pööranud ka omastehooldajate liit.

Juhatuse liikmed ilma

Samal ajal hakkas kehtima teinegi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus: enam ei võeta töötuna arvele äriühingu juhte ja prokuriste. Varem võis juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige olla töötuna arvel siis, kui ta ei saanud selle eest tasu, aga nüüd võib samal tingimusel arvele tulla üksnes mittetulundusühingu ja sihtasutuse juht. Neile juhatuse liikmetele, kes 1. mai seisuga olid juba töötukassa hingekirjas, anti võimalus arvel olla kuni 1. novembrini.

Aprillis oli töötuna arvel ligi 4400 inimest, kes olid mõne juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed. See teeb 10,7% kõigist registreeritud töötutest, on Ärileht varem esile toonud.

Töötuna arvele

Töötuna ei võeta arvele ka inimest, kes on:
••alla 16-aastane
•• kantud maksukohustuslaste registrisse FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana
•• õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes õppija
••ajateenistuses

Loe lisaks: www.tootukassa.ee

Töötuks internetis

Töö kaotanud või koondamisteate saanud inimesed ei pea enam tingimata töötukassa järjekorras seisma. Enda töötuna või tööotsijana arvele võtmise avalduse saab esitada ka veebis, nagu ka avalduse töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemiseks. Kuid iseteeninduses avalduse täitmine nõuab korralikku arvutikasutamise oskust, internetiga sina peal olemist ja ametlike terminite tundmist. Üles tuleb laadida vajalikud dokumendid ja anda digiallkiri. Kui selleks võimalust pole, jääb alati üle teine variant ehk ise esindusse kohale tulla.

„Kõigepealt selgitame küsimustega välja, kas inimesel üldse on õigus end töötuks vormistada,” selgitas töötukassa teenusejuht Marina Radik. „Edasi tuleb täita avaldus, see vaadatakse üle ja töötukassa annab kolme kuni viie päeva pärast oma otsusest teada.” Siis saab kokku leppida ka esimese kohtumise konsultandiga. Edasistest tööotsingutest võib interneti teel aru anda kuni kolm kuud, siis tahab konsultant inimesega silmast silma rääkida.

Iseteenindusportaali ID-kaardiga sisse logides saab esitada ka vajalikud dokumendid ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks ja jätkata edasist suhtlust veebi kaudu.

Agne Narusk