Artiklid

Uus teabesüsteem koorib töötaja ühe klahvivajutusega riigi ametite ees porgandpaljaks.

Veel nädal tagasi kõhklustes vaevelnud ministrid leppisid nüüd kokku riigi keskse töövõtjate andmebaasi – töötamise registri – käivitamises alates 1. juulist 2014. Selleks muudetakse maksukorralduse seadust. Kui varem pidi ettevõtja töötaja palkamisel teavitama mitut eri ametit, siis alates eelolevast suvest saadavad ettevõtjad info töötajate kohta ainult ühte kohta – maksuametile.

Rahvastikuregistriga seotava andmebaasiga koondatakse ühte inimese andmed väga paljude riigiasutuste jaoks. Andmeid saavad sealt maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet.

Kui inimene saab eripensioni, siis on ühtsest registrist näha, kui ta asub tööle, ja eripensioni maksmise saab automaatselt lõpetada. Politsei saab hakata superandmebaasi kasutama oma menetlustoiminguteks.

Ettevõtjate seas tekitas kavandatavate seadusemuudatuste juures vastuseisu asjaolu, et edaspidi peab maksuametile töötaja ametisse asumisest teada andma vahetult enne tema esimest tööpäeva. Praegu aga tuleb haigekassat teavitada seitsme päeva jooksul ja maksuametini võib info jõuda isegi ligikaudu kuu aja jooksul.

Võib üle jõu käia

Muudatus seab varasemast keerulisemasse olukorda hooajatöölisi kasutavad toitlustusasutused ja ehitusfirmad, kelle tööjõuvajadus võib üleöö muutuda.

„Hea meelega täidaks kõiki kohustusi riigi ees, kui need oleks toimivad ja kergendaks ettevõtjate tööd. Oleme seisukohal, et nimetatud seaduseelnõu tekitab tööandjale lisatööd,” ütles populaarse restorani Olde Hansa omanik Auri Hakomaa. „Kui näiteks restoraniäris tuleb korraga tööle ligi 80 hooajatöötajat ja kahe nädala pärast selgub, et pooltele see töö ei sobi ja nende asemel tuleb võtta uued, siis kiirteavitamine käib personalitöötajale lihtsalt üle jõu.”

Kuid maksuamet põhjendab, et just ehituses ja toitlustuses harrastatakse kõige hoogsamalt ümbrikupalga maksmist. Konjunktuuriinstituudi andmetel sai mullu 12% Eesti töötajatest ümbrikupalka, seetõttu jäi riigieelarvesse laekumata üle 146 miljoni euro.

„Kui maksuhaldur viib töökohtadel läbi kontrolle, siis kohtavad meie revidendid väga sageli väiteid, et ollakse esimest päeva tööl,” rääkis maksuameti töötajate registreerimise projektijuht Kristi Laul.

Näiteks mullu ehituse valdkonda kontrollides võttis maksuamet selgitused rohkem kui 4000 isikult, kellest 32% oli väidetavalt esimest päeva või lühiajaliselt tööl.

Peale kohustuse töötaja kohe registreerida muutub registreerimise kanal – selleks saab maksuhalduri elektroonne teeninduskeskkond e-maksuamet/e-toll.

Lubatakse lihtsust

Registreerida tuleb kõikide tööd tegevate füüsiliste isikute töötamised, olenemata lepingu vormist, erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus.

Veebikeskkonna täienduseks luuakse lihtsustatud registreerimine SMS-i või telefoni teel, kus on võimalik töötamise alustamise hetk sõnumiga koheselt fikseerida. Seitsme päeva jooksul tuleb andmeid veebikeskkonnas täiendada ja töötamine lõplikult registreerida, seejärel toimub süsteemipõhine andmevahetus haigekassaga. „Kui andmeid ei ole veebis täiendatud, andmevahetust ei toimu ning ravikindlustust jm sotsiaalseid tagatisi isikule automaatselt arvestama ei asuta,” lisas Laul.

Kommentaar:
Maksuamet on riigihankega lõpusirgel
Marek Helm
maksu- ja tolliameti peadirektor

Töötajate registri loomiseks oleme koos rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega riigihankega lõpusirgel. Võiksime detsembri alguses sõlmida arenduslepingu, kuid selle eelduseks on kindlus, et rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium valmistavad vajalikud seadusemuudatused ette ja saadavad need riigikokku.

Me hoiame kinni tööandjatega sõlmitud kokkuleppest, et tööandjal on kohustus edastada andmed ainult üks kord, meie aga omakorda jagame neid andmeid teiste riigiasutustega, eeskätt siis sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevatega. Avalikkuses justiitsministeeriumi vahendusel kõlanud arusaam, et luuakse täiendav register ja ettevõtjatele tekib sellest lisakoormus, ei vasta tegelikkusele. Sellest momendist, kui alustab uus töötamise register, ei pea tööandjad enam eraldi edastama infot haigekassale ega töötukassale. Me võtsime selle arenduse enda peale, kuna teised riigiasutused usaldavad meie võimekust teha seda tähtaegselt ja kvaliteetselt.

Muutmisele läheb kaheksa seadust

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmisega käib andmete esitamine töötajate kohta üksnes töötamise registri kaudu ja enam ei pea esitama eraldi andmeid haigekassale ega töötukassale. Suureneda võib vajadus suhelda kontrollimenetluste käigus maksuhalduriga.

Ravikindlustuse seaduse muutmisega kaob paberkandjal dokumentide esitamise vajadus.

Töötuskindlustuse seaduse muutmisega läheb töötukassa paberivabale asjaajamisele. Kaob vajadus väljastada tõend väljamakstud tasude, kinnipeetud töötukindlustusmaksete ja viimaste töötamise andmete kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, vanemahüvitise seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega kujuneb tõhusamaks töötamise fakti kontrollimine, mida arvestatakse peretoetuste maksmisel.

Palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder ütles Ärilehele, et palgaootus suureneb 25–45-aastaste vanusegrupis.

Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison tõi esile, et töötud võrdlevad oma ootusi keskmise palgaga ja nooremate palgasoov on isegi tuhat eurot.

Kullison selgitas seda eluliste vajadustega: „Kui Lihula inimene Haapsalusse tööle tuleb ning tal palk transpordi peale ära kulub, siis tal puudub huvi selle töö vastu.”

Ka palgainfo agentuuri juhi Kadri Seederi hinnangul on palgaootuse kasv normaalne „Palgaootused on väga erinevad ja ei saa öelda, et noorte omad oleks väga kõrged, pigem kasvavad palgaootused vanusegrupis 25–45, mil inimestel on iseseisvumise ja pereloomise aeg,” selgitas Seeder. „Selleks et inimene saaks tööl käia, on vaja sisendit – tal on vaja kuskil elada, süüa, riidesse panna ja liikuda –, see kõik maksab.”

Riina Kallas

Kuigi tööandjad loodavad või isegi eeldavad, et töötud on nõus kas või miinimumpalgaga tööle asuma, siis töötute ootused on tunduvalt suuremad.

Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison ütles Ärilehele, et ühest küljest tingivad palgasoovi elulised vajadused.

"Kui Lihula inimene Haapsalusse tööle tuleb ning tal palk transpordi peale ära kulub, siis tal puudub huvi antud töö vastu," rääkis Kullison. "Miinimumpalgast ta kindlasti huvitatud ei ole ning ta pigem loobub sellest tööst."

Noorematel on palgasooviks tuhat eurot, alla mille nad ei hakka tööandjaga rääkimagi. Üle keskea jõudnud inimesed on vähenõudlikumad. Tihti jälgivad nad Eesti keskmist palka ning mõtlevad, et kui Eesti keskmine palk on nii ja nii suur, siis sama suur palk peaks olema tagatud ka neile.

Enamik töötuid otsib Kullisoni sõnul tööd eelkõige kodukohas. Läänemaal aga palju selliseid võimalusi ei ole. Töötukassagi poolt vahendatavaid tööpakkumisi võib enamasti üles lugeda kahe, aga vahel ka ühe käe sõrmedel.

"Need ettevõtted, kes masu ajal vähendasid oma koosseisu, on täna oma olukorra taastanud ja rohkem töötajaid juurde ei võta. Samas ei ole ka uusi ettevõtteid juurde tulemas. Pigem on tegemist üksiküritajatega, kes koostavad oma äriplaani, teevad nii öelda ühe mehe firma ja suureks tööandjaks ei hakka," kaardistas töötukassa piirkonnajuht olukorda.

Kui paljud Läänemaa töötud on tööd saanud Soomes või mõnes teises maakonnas, on Kullisoni hinnangul keeruline öelda, kuna selle kohta puudub täpne info.

"Inimestel on arvamus, et kui mul on põhiharidus ning oskusi ei ole, siis millegi pärast arvatakse, et sealsamas Soomes keegi ootab mind sellesama taustaga ning hakkab mulle väga kõrget palka maksma," rääkis ta.

"Seal vaadatakse su oskustele näkku, kas sa tegelikult oskad midagi või mitte ja vastavalt sellele saad palga. Täna tundub siin, et seal on pudrumäed."

Hiljuti kirjutas Lääne Eu, et juhtmeköidiste valmistaja PKC Haapsalu tehas ei leia kohapealt tööjõudu ning värbab töötajaid Lätist ja Leedust.

Kullison olukorda nii drastiliseks ei hinnanud, vaid tõi välja, et töötud on küll proovinud ettevõttesse tööle saada, kuid on saanud eitava vastuse.

"Meie saame inimestelt tagasisidet, et neid lihtsalt ei võeta sinna tööle. Ei oska meie seda põhjust öelda ning ei oska ka inimene selgitada," sõnas Kullison.

"Me võime oletada, et inimene on võibolla varem PKC-s töötanud ning neil on ettevõttega omavahelised lahendamata küsimused. Seega tausta me täpselt ei tea."

Teine põhjus on vahetustega töötamine, mis ei sobi paljudele inimestele. Näiteks võib tuua kas või väikeste lastega emad.

Töötukassa statistika andmetel on Läänemaal oktoobri lõpu seisuga üle 600 töötu, neist ligi 250 elab Haapsalus.

Raivo Murde

Tihti ei arvesta tööandjad tööaja sisse aega, mis kulub kontori ja tööobjekti vahet sõitmiseks.

Paljud seisavad silmitsi probleemiga, et tööandja ei arvesta tööajaks tunde, mis kuluvad tööobjektide vahet sõitmiseks ja lisanduvad tavapärasele kaheksatunnisele tööpäevale. Näiteks rääkis üks ehitusmees, et ettevõte on sätestanud tööpäeva alguseks kell 8 ja lõpuks kell 17, kuid tema peab juba hommikul kell 7.30 võtma ettevõtte garaažist tööriistade ja materjalidega kaubiku, korjama ehitusele sõites eri kohtadest peale töömehed ja olema siis kell 8 objektil. „Tööpäeva lõpus kulub mul taas vähemalt pool tundi lisaaega töötajate laialiveoks ja kaubiku garaaži viimiseks,” kirjeldab ta oma tavalist tööpäeva. Sel moel kulutatud aja eest aga talle lisatasu ei maksta ega arvestata seda üldse tööajana.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul rikuvad tööandjad tööaja üle arvestuse pidamist küllalt sageli.

„Kui töötaja sõidab enne objektile minekut ettevõtte kontorisse töövahendite või -auto järele, siis täidab ta sellega tööandja korraldust,” selgitab Miidla-Vanatalu. Seega kuulub sõiduaeg tema sõnul tööaja sisse.

Kui seetõttu peaks tekkima ületunnid, tuleb tööandjal tööinspektsiooni kinnitusel kompenseerida tekkinud ületunnid tasulise vaba ajaga või maksta töötajale selle aja eest 1,5-kordset töötasu. Tükitöö puhul lähtutakse ületundide arvutamisel keskmisest töötasust.

Töötamise koht lepingusse

Miidla-Vanatalu sõnul pole paljud tööandjad määratlenud töölepingutes töötamise kohta või näitavad sellena ettevõtte üldaadressi. Sellega aga rikutakse töölepingu seadust. Töökoht võib olla nii kontor kui ka ehitus- või mõni muu tööobjekt. Näiteks metsanduses on tööandjate ja töötajate vahel tekkinud erimeelsusi küsimuses, kas raielangile mineku aeg kuulub tööaja sisse või mitte. Kui kokkuleppe järgi on töökohaks sätestatud raielank, siis see on töötaja mure, kui kaua aega tal võtab määratud kellaajaks objektile jõudmine.

„Sellisel juhul ei saa nõuda objektile jõudmiseks kuluvat aega tööaja sisse,” osutab Miidla-Vanatalu.

Üsna sagedased on tööinspektsiooni väitel ka tööaja teavitamise probleemid. Lepingusse märgitakse täistööaeg, kuid tööandja muudab seda ühepoolselt.

Töölepingu seadus eeldab töökoha määratlemist kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Tööaja algus pannakse kirja ametijuhendisse. Miidla-Vanatalu täiendab, et kui tööandja on määranud tööajaks kaheksa tundi, siis peab ta selle töötajatele vastavalt ka korraldama.

Ehitussektoris on tema sõnul tavaline, et töölepingus sätestatakse kaheksatunnine tööpäev, kuid ehitustähtaja lähenedes tehakse pikki tööpäevi.

Juhul kui töö toimub kontorist eemal, soovitab Miidla-Vanatalu tööandjatel kehtestada summeeritud tööaja arvestus. Selleks tuleks koostada tööaja kava ja jälgida, et arvestusperioodi töötundide arv nädala kohta ei kujuneks keskmiselt üle 48 tunni.

„Pikkade tööpäevadega graafik peab olema vastavuses töötervishoiu nõuetega,” ütleb Miidla-Vanatalu.

Töötajat peab informeerima, kui pikk on summeeritud periood – üks või neli kuud – ja milline on planeeritud töökava. „Inimesed peaksid ka ise jälgima, et sellisel juhul toimuks tööarvestus töökava alusel,” soovitab tööinspektsiooni spetsialist. Pärast perioodi lõppu loetakse ületunnid, kui neid on tekkinud, kokku ja tasustatakse tasulise puhkeajaga või 1,5-kordse töötasuga.

Rääkige kõigepealt tööandjaga

Miidla-Vanatalu soovitab töötajatel probleemide ilmnemise korral leida enda hulgast usaldusisik, kes tööandjaga läbi räägiks.

Tema sõnul tulekski alati kõigepealt tööandjaga rääkida. Alles siis, kui midagi ette ei võeta, peaks ühendust võtma tööinspektsiooniga.

Hüvitamata jäänud ületunnid on töövaidluskomisjonides üks sagedasemaid vaidlusteemasid. Enamasti tulevad need päevakorda pärast töölepingu lõppemist.

„Töökoha kaotamise hirmus ei julge töötajad seda teemat varem tõstatada,” tõdeb tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Seetõttu avastataksegi enamik rikkumisi tagantjärele.

Rikkumiste ilmnedes teeb tööinspektsioon ettevõttele ettekirjutuse koos sunnirahaga. Maksimumsumma eelkirjeldatud rikkumiste eest on 1300 eurot ja mitmekordse rikkumise puhul kuni 1500 eurot.

Töölepinguta töötamine läks kalliks maksma

Norrasse ehitajaks läinud mehed leppisid tööandjaga suuliselt kokku palga suuruse ja töö ühekuulise kestuse. Tööandja lubas kirjalikud lepingud sõlmida Norras viibimise esimestel päevadel, kuid vaatamata meeste korduvatele nõudmistele töölepingut ei sõlmitud.

Selgus ka, et töötingimused olid teistsugused: puudusid lubatud tööolme- ja elamistingimused, sisetööde asemel oli töö välitingimustes ning ülesandeid andis ebapädev inimene, mistõttu tuli tööd korduvalt ümber teha.

Eestisse tagasi jõudnuna esitasid mehed tööajatabelid ning tööandja lubas tasu maksta esimesel võimalusel, kuid ei teinud seda. Mehed pöördusid pärast viiekuulist ootamist töövaidluskomisjoni. Kirjaliku lepingu puudumise tõttu, millest oleks nähtunud, et nad olid Norras lähetuses, jäi neil saamata päevaraha. Umbes 10 000-eurosest nõudest mõisteti töötajatele välja vaid 4700 eurot.

Usalda, aga kontrolli

Kaks noormeest leidsid ajalehest tööpakkumise, kus vajati korteriremontijaid. Helistamise peale kutsuti nad kohe ehitusele, kus nad leppisid end töödejuhatajana esitlenud inimesega töötingimustes kokku. Paari päeva möödudes anti neile üle tähtajatud töölepingud, mille tööandja oli juba allkirjastatud ning kus olid kirjas nii tööde hinnad kui ka palga maksmise tingimused.

Kui korter korda sai, mõõdeti kõik pinnad üle ja arvutati umbkaudne töötasu, kuid töödejuhataja ütles, et tasu makstakse palgapäeval. Ettemaksuna andis ta kummalegi mehele 200 eurot. Kolmandal nädalal anti noormeestele remontida ka kõrvalkorter. Kui ka see valmis sai, tehti taas mõõtmine. Seejärel võttis töödejuhataja meestelt uksekaar­did ära ning ütles, et uus objekt asub mujal. Järgmiseks päevaks kutsus ta nad aga kontorisse palga järele.

Kui mehed kontorit otsima läksid, selgus, et sellise aadressiga maja ei olnudki olemas. Samuti polnud sellise registrinumbriga ega nimega firmat mainitud ei krediidiinfos ega äriregistris. Ka juhatuse liikme nime järgi otsimine ei andnud tulemusi ning töödejuhi telefon oli välja lülitatud.

Vahendajat ei maksa uskuda

Töökuulutus ilmus ajalehtedes vaid paar korda: tööjõudu (müürseppi, betoneerijaid, keevitajaid) otsiti väidetavalt Läti ettevõttele, et lähetada inimesed tööle ehitusele Türki. Tööotsijatega saadi kokku kohvikus, kus soovijaid küsitleti ja kirjeldati neile pealiskaudselt ka tööd ja töötingimusi. Ühtlasi lubati, et lepingud sõlmitakse Riias, kuhu tuleb sõita bussiga.

Tööotsijatelt küsiti ettemaksuna nii bussipileti kui ka broneeritava lennukipileti raha ja ühe Riias veedetava öö majutusraha. Bussipiletiga ja kontaktaadresside-telefoninumbritega varustatult läksid kolm Elva töömeest teele, ent Riia bussijaamas ei olnud mõistagi kedagi ja ükski neile antud telefoninumber ei vastanud.

Raviarve tuli tasuda endal

Eestis registreeritud ettevõte saatis ehitusmehed Soome tööle, kuid neid ei olnud võetud eelnevalt haigekassas ravikindlustatutena arvele.

Üks neist murdis puhkepäeval jalaluu, vajas esmaabi ja veetis päeva haiglas, enne kui sõitis koju Eestisse. Mõne aja pärast sai ta umbes 4600-eurose arve välismaal saadud arstiabi eest.

Allikas: tööinspektsiooni töövaidluskomisjonid

Tarbija24