Sageli vajavad paindlikumat tööaega lapsevanemad, kes on äsja lapsehoolduspuhkuselt naasnud või kelle lapsel pole õnnestunud saada lasteaiakohta. Tööandja kohustus on sellega arvestada ning tööajas ja -korralduses vastavaid muudatusi teha.
«Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Tema sõnul on see oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus, mille rakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine.
Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks oli juhtum, mil tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.
Sepper leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab. Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et lapsel pole lasteaiakohta või perel täisajaga lapsehoiuvõimalust.
«Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha,» sõnas Sepper.
Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub töökorralduslikke muudatusi läbi viimast, läheb see vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust.
Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter
