Artiklid
- Üksikasjad
„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseiva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“
Arstide arv on Eestis (3,5 arsti 1 000 inimese kohta) ligilähedane Euroopa Liidu riikide keskmisega (3,6 arsti 1 000 inimese kohta), kuid õdesid on Eestis (6,2 õde 1 000 inimese kohta) oluliselt vähem kui EL-is keskmiselt (8,5 õde 1000 elaniku kohta). Rahvastiku tervise arengukavas on seatud sihiks õdede suhtarvu kasvatamine 9 õeni 1000 inimese kohta. 2016. aasta lõpus sõlmitud konsensusleppe alusel on õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu aasta-aastalt suurendatud. 2019. aastal astus õe põhiõppesse 508 tulevast õde, mis on ligi 40% enam kuni neli aastat varem.
Edasi loe:
https://www.sm.ee/et/uudised/tana-lopetab-korgkooli-332-ode-nende-hulgas-esmakordselt-ligi-sada-magistrikraadiga-eriode
- Üksikasjad
Kuigi viimati tõsteti Eesti küberturvalisuse ja üldiselt riiklike infosüsteemide töö eest vastutavas ametis tõsteti brutopalku 2016. aasta suvel, siis hiljuti aset leidnud palgatõusu järel tõusid märgatavalt tippspetsialistide, ekspertide ja juhtkonna palga alam- ja ülempiirid, kirjutab portaal Geenius.
Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-tostis-margatavalt-it-tippspetsialistide-palkasid?id=88812217
- Üksikasjad
Unistuste Tööandja 2020 tiitli pälvis Elisa Eesti AS. Avaliku sektori arvestuses noppis tiitli Keskkonnaagentuur.
Seitsmendat korda toimunud Unistuste Tööandja konkursi eestvedaja Anu-Mall Naaritsa sõnul näitas tänavune konkurss selget tööandja brändi tähtsuse kasvu ja ka seda, et heade töötajate hoidmisel ei piisa enam tasuta lõunast ja ping-pongi lauast, vaid organisatsioonid peavad päriselt võimaldama paindlikku tööaega, olema toetavad ning peresõbralikud ja peavad kandma selget missiooni.
Loe lähemalt:
https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/selgus-unistuste-tooandja-2020-tasuta-lounast-ja-ping-pongi-lauast-tootajate-hoidmisel-enam-ei-piisa?id=88797741
- Üksikasjad
Eesti pensionisüsteemi põhiline probleem on, et selle rahastus jääb tunduvalt alla arenenud lääneriikide süsteemidele, arvas Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla Kuku raadio saates «Nädala tegija». Kui tulla inimese tasandile, siis saatejuhi Ulla Läntsi hinnangul peaks rohkem teavitama, et töötatud aasta ei tähenda tingimata aastat pensionistaaži.
Edasi loe:
https://arvamus.postimees.ee/6886594/tooaasta-ei-pruugi-alati-tahendada-pensionistaazi-aastat?_ga=2.15109302.1806365242.1580561013-1667673634.1559723378
- Üksikasjad
Pensionireformi heakskiitmine toob kaasa paar ebameeldivat tulevikustsenaariumi.
Eksivad nii teise samba vabatahtlikuks tegemise toetajad kui ka kriitikud. Selle reformi suurim mõju on pensionide niigi suureneva ebavõrdsuse süvenemine. Veelgi enam, pensionisüsteem muutub nii keerukaks, et ebavõrdsust ei suudeta enam leevendada. Riigil kaob info selle kohta, kes on tegelikult vaene ja kes mitte.
On igati tõenäoline, et sambareform muudab tuleviku keskmise pensioni väiksemaks. Ent ainult vähesed saavad keskmist palka ja tulevikus hakkavad järjest vähesemad saama keskmist pensioni. Siis elavad ühed pensionil olles muretut elu, teised aga virelevad. Suure ebavõrdsuse tingimustes kaotavad keskmised näitajad oma tähenduse.
Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/arvamus/vahur-koorits-pensionireformist-tere-tulemast-ebavordsus?id=88789493
Lehekülg 523 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee