„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseiva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Arstide arv on Eestis (3,5 arsti 1 000 inimese kohta) ligilähedane Euroopa Liidu riikide keskmisega (3,6 arsti 1 000 inimese kohta), kuid õdesid on Eestis (6,2 õde 1 000 inimese kohta) oluliselt vähem kui EL-is keskmiselt (8,5 õde 1000 elaniku kohta). Rahvastiku tervise arengukavas on seatud sihiks õdede suhtarvu kasvatamine 9 õeni 1000 inimese kohta. 2016. aasta lõpus sõlmitud konsensusleppe alusel on õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu aasta-aastalt suurendatud. 2019. aastal astus õe põhiõppesse 508 tulevast õde, mis on ligi 40% enam kuni neli aastat varem.

Edasi loe:
https://www.sm.ee/et/uudised/tana-lopetab-korgkooli-332-ode-nende-hulgas-esmakordselt-ligi-sada-magistrikraadiga-eriode