Artiklid

„Kas see on seaduslik? Kas maksuamet üldse lubab sellist asja? Ei luba ju?” Soome päritolu kullerifirma Wolt Eesti tegevjuht Liis Ristal oli väga üllatunud, kui kuulis, et toidu kojukandeteenuse turul Woltile konkurentsi pakkuv Eesti firma Bolt ei maksa oma kullerite tasult tööjõumakse. Ent Ristal eksis. Maksuamet lubab seda. Tegemist on ühele sektorile tehtud erandiga, mille põhjendatus tekitab küsimusi.

Edasi lugemiseks:
https://epl.delfi.ee/uudised/uskumatu-soodustus-jagamismajanduses-jaeti-maksumaksmine-vabatahtlikuks?id=88878735

Paavo Heil, värbamisagentuuri Brandem juhatuse liige

ERR-i portaalis kirjutati, et haigushüvitiste süsteemi muutmine nii, et haigusleht oleks juba esimesest päevast peale tasustatud, võtaks haigekassa eelarvest täiendavalt 20 miljonit eurot aastas. 20 miljonit eurot on aga väga väike summa võrreldes kasudega, mida selline hüvitamise muudatus endaga kaasa tooks, leiab Paavo Heil.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1032738/paavo-heil-kas-haige-tootaja-on-lisakulu-voi-on-terve-tootaja-lisatulu

Maksu- ja tolliamet (MTA) soovitab enne tuludeklareerimise perioodi algust üle kontrollida oma eelmise aasta maksuvaba tulu kasutus. Seda saab kõige paremini teha e-MTAs, valides vasakust menüüst „Registrid ja päringud“ ning sealt „Minu sissetulekud“.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tasub oma maksuvaba tulu kasutus üle vaadata juba seetõttu, et äkki ei peagi tuludeklaratsiooni esitama. „Tuludeklaratsiooni ei pea esitama need, kelle saadud tulu ei ületa kokku 6000 eurot aastas. Samuti need, kes aasta jooksul kasutasid oma maksuvaba tulu ettenähtud määras ja kellel ei ole muid tulusid, mida deklareerida ja kulusid, mida saab maha arvata,“ lisas Liivamägi.

Edasi loe:
https://www.emta.ee/et/uudised/mta-soovitab-kontrollida-oma-maksuvaba-tulu-kasutust

Eestis on küll Euroopa Liidu riikide üks suhteliselt kõige väiksem miinimumpalk, kuid nii väikest töötasu saavate inimeste osakaal kõigist töötajatest on ka üks EL-i väiksemaid, selgub Eurostati avaldatud ülevaatest.

Eesti praegune minimaalne kuupalk on 584 eurot, mis on Euroopa Liidu riikide seas, kus alampalk on ametlikult kehtestatud, tagant poolt kaheksas. Nominaalselt väiksem miinimumapalk on Bulgaarias (312 eurot), Lätis (430), Rumeenias (466), Ungaris (487), Horvaatias (546), Tšehhis (575) ja Slovakkias (580). Eestist suurem on see näiteks Leedus (607), Poolas (611), Portugalis (741), Kreekas (758) ja Sloveenias (941). Kõige kõrgem - 2142 eurot - on miinimumpalk Luksemburgis.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1032105/eesti-alampalk-on-kull-suhteliselt-vaike-aga-seda-saavad-ka-vaga-vahesed

Maksu- ja tolliameti andmetel ulatus 2019. aastal välistööjõu pealt laekumata jäänud maksudest maksukahju 17,7 miljoni euroni.

2019. aasta arvestuslik maksukahju lühiajaliste töötajate pealt oli 17,7 miljonit eurot, kinnitas maksu- ja tolliamet. "Arvutame seda isikute pealt, kellele ei ole töötasu väljamakseid tuvastatud ehkki nad on lühiajaliste töötajatena registreeritud. Seega selle summa sees võib olla ka isikuid, kes reaalselt Eestis tööle ei asunud," selgitas EMTA pressiesindaja Gea Otsa. Nende puhul on tegemist ainuüksi töötajatega, kellele peaks seaduste kohaselt maksma vähemalt Eesti keskmist palka. Renditööjõud sinna alla ei lähe, maksukahjud selle töötamise vormi pealt lisanduvad eeltoodule ja neid maksuamet kokku ei arvuta.

Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/maksuamet-arvutas-kokku-valistoojouga-skeemitajate-pealt-saamata-jaava-tulu-laekumata-jaab-pea-18-miljonit-eurot?id=88811561