Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2020

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Sekretar.ee

Igas ettevõttes on tulenevalt ettevõtte tegevusalast kõrgendatud riskid seoses teatud õnnetuste juhtumisega. Kaubandusettevõtetes on tihti mitmeid ladusid ja nendega kaasas käivaid riiuleid ettevõtte toodete ladustamiseks. Mis aga juhtub siis, kui mõni toode või kast kuskilt töötajale pähe kukub ja kes siis vastutab?

Edasi loe:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/02/07/tooonnetus-riiulilt-kukub-tootajale-kast-pahe

Üksikasjad

Avaldatud: 11 veebruar 2020

• Äripäev
• VÄLISMAALASTE SEADUS

Täna võttis riigikogu menetlusse Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine eelnõu.

Eelnõuga tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka, teatas riigikogu pressiteenistus.

Edasi loe:
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/02/11/voitlus-eestis-tootamise-reeglite-rikkumise-vastu

Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2020

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Terve nädal on täis ahhetamist ja ohhetamist teemal, et Eesti pensionärid on vaesed. Muidugi oli vaja Eurostati uuringut, sest muidu me poleks seda ju märganud.

Korraga räägivad pensionärid kurvalt tele-eetris, kuidas nad peavad toime tulema 400, 500 või 600 euroga kuus ja on sunnitud, kuni tervis kannatab, tööl käima.

Samas julgen väita, et tegelikult läheb alla 635 euro ehk siis mediaanpalga väljamaksest 60% ja vähem pensioni saavatel eakatel isegi hästi. Paljudel ennast keskklassiks pidavate inimeste palk täiskohaga töötades on ehk vaid pisut suurem, aga aega kulub selle teenimiseks 40 tundi nädalas.

Edasi loe:
https://maaleht.delfi.ee/arvamus/piret-tali-kes-on-vaeseim-kogu-maal-ehk-keskklassi-krahh?id=88910325

Üksikasjad

Avaldatud: 10 veebruar 2020

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Huvi viipekeele õppimise vastu on, ent vajadus tõlkide järele on ikkagi kaks-kolm korda suurem.

Hinnangute kohaselt valdab Eestis viipekeelt u 4500 inimest. Neist 1500–2000 on kurdid ja vajavad kõnelejate maailmaga suhtlemiseks tihtipeale tõlkide abi. Eesti viipekeele tõlkide ühingu presidendi Regina Paabo sõnul on Eestis 36 kutselist ja/või diplomeeritud viipekeele tõlki, neist on kaks kurti viipekeele tõlki ja üks vene viipekeele tõlk. Ent vajadus tõlkide järele on umbes kaks-kolm korda suurem ega paista paraku vähenevat. Miks?

Edasi lugemiseks:
https://epl.delfi.ee/uudised/viipekeele-tolkide-tuhimik-vajab-taitmist?id=88887605