Artiklid

Astlanda juht Kaupo Kolsar, Rand & Tuulbergi juht Raivo Rand, Nordeconi juht Gerd Müller ja paljud teised ehitusettevõtjate liidu liikmed paluvad riigil jõuliselt kasvatada investeeringuid ehitussektorisse.

Ehitusettevõtjate liit saatis valitsusele pöördumise, kus palub riigil hoida ehitussektorit kriisi ajal ja järel töös, suurendades oluliselt ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ja sektori säilimiseks vajalikke tugimeetmeid.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/04/07/ehitusettevotjad-paluvad-et-riik-hakkaks-jouliselt-ehitama?utm_source=copypaste

Riia rahvusvaheline lennujaam plaanib koroonaviirusest tingitud kriisi tõttu koondada umbes 500 töötajat, ütles lennujaama pressiesindaja Laura Karnite teisipäeval BNS-ile.

Kuna Lätis on kehtestatud eriolukord ja lennujaama tegevus on sisuliselt täiesti peatunud, on lennujaama juhatus sunnitud alustama ametiühingutega läbirääkimisi koondamiste üle, ütles Karnite.

Praegu töötab Riia lennujaamas umbes 1200 inimest.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1073945/riia-lennujaam-koondab-umbes-500-tootajat

Advokaadibüroo LMP advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff selgitas, et tööandja kohustused töötaja ees ei kao ega muutu seoses töötukassast töötasu hüvitise taotlemisega.

Eilsest, 6. aprillist saab esitada töötukassale taotlusi töötajate töötasu osaliseks hüvitamiseks. Hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Töötajale makstakse hüvitist 70% tema keskmisest kalendrikuu tasust ja hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).

Edasi loe:
https://tarbija24.postimees.ee/6944237/advokaat-selgitab-mida-peab-tooandja-eriolukorras-huvitise-taotlemisel-meeles-pidama

Esimese ööpäevaga taotles töötukassast toetust 1640 tööandjat enam kui 10 000 töötaja palga hüvitamiseks. Enim taotlevad toetusi majutuse ja toitlustusega seotud väiksemad ettevõtted. Esinenud on ka pettusekatseid.

Töötukassa juht Meelis Paavel kommenteeris ERR-ile, et valdavalt taotlesid esimese ööpäeva jooksul toetust väiksemad, keskmiselt kuue töötajaga ettevõtted. Tooni annavad majutuse ja toitlustuse valdkonnad.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1073815/esimese-oopaevaga-kusisid-tooandjad-palgatoetust-enam-kui-10-000-tootajale

Koroonaviiruse põhjustatud ettevõtete sulgemine ning määramatus majanduses on palgalangetuse fakti ees seisvad töötajad murelikuks teinud ning kardetakse, kas raskustesse sattunud ettevõtted ikka suudavad oma kohustusi täita.

Nii pöördus Ärilehe poole lugeja, kelle tööandja vähendas alates 1.aprillist palka kolmeks kuuks 30% TLS §37 alusel ja taotleb töötukassalt töötasu hüvitist aprillikuu ning maikuu eest.
Karta aga on, et kolme kuu pärast ehk juuni lõpus ei saa tööandja palka varasemale tasemele tõsta ning soovib töölepingud ümber teha ning nendes madalama palgale ülemineku muudatusena kirja panna. Kui töötaja selle muudatusega ei nõustu, tuleb ta koondada. Mis sellisel juhul saab töötaja koondamisrahast? On öeldud, et kui töötaja töötasu hüvitise maksmise või sellele järgneval kuul koondatakse, tuleb tööandjal hüvitis riigile tagasi maksta. Kas tööandja võib selle tagasimakse töötaja koondamisrahast kinni pidada?

Vastab Greete Kaar, tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ § 191 lg-le 9 tagastab tööandja töötasu hüvitise täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, või sellele järgneval kalendrikuul koondamise tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 89 või § 90 alusel. Ehk siis, kui tööandja taotleb töötajale töötukassast töötasu hüvitist maikuu eest ning töötaja tööleping lõpeb koondamise tõttu juunis, on tööandjal kohustus töötasu hüvitis tagasi maksta.

Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/lugeja-kusib-kas-koondamise-korral-on-tooandjal-oigus-tootukassalt-saadud-huvitis-minu-koondamisrahast-kinni-pidada?id=89479381