Artiklid

Mullu tegi Eestis kaugtööd kolm korda rohkem inimesi kui kümme aastat tagasi. Kuidas on kaugtöötamine viimastel aastatel muutunud, kirjutavad oma kodukontorist statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.

Moodne majandus ja infotehnoloogia areng võimaldab muutusi tööturul, mille üheks osaks on võimalus valida, millal, kus ja kuidas tööd tehakse. Eestis on iga viies töötaja aeg-ajalt tegemas kaugtööd, kuid kogu oma tööaja töötab kontorist väljaspool vaid kümnendik kaugtöö tegijaist. Pigem on levinud töökorraldus, kus inimesed teevad mõnel päeval nädalas kaugtööd ja viibivad suurema osa tööajast töökohal. Kas kaugtöö on üldse võimalik, määrab eelkõige ametikoht. Enamik kaugtöö tegijaid töötab valgekraede ametikohtadel. Juhtidest on kaugtööd teinud 42, tippspetsialistidest 35, keskastme spetsialistidest 27 ja kontoritöötajatest 15 protsenti. Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud. Kõige kiirem on olnud viimastel aastatel kaugtöö kasv keskastme spetsialistide ja tippspetsialistide hulgas. Kogu oma tööaja töötab kontorist väljaspool kümnendik kaugtöö tegijaist. Pigem on levinud töökorraldus, kus inimesed teevad kaugtööd mõnel päeval nädalas.

 

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kaja-sostra-ja-eveli-voolens-kaugtoo-tegemine-aina-kasvav-trend

 

 

Töösuhetes on tööandja tugevam pool, kes kehtestab reegleid ja valib töökorralduseks sobivaid vahendeid. Kuigi tööandja kohustuseks tagada töötajatele ohutu töökeskkond ja sobivad tingimused tööülesannete täitmiseks, tuleb tal igal juhul arvestada ka isikuandmete kaitse põhimõtete ja reeglitega.

 

Edasi loe: https://tarbija24.postimees.ee/7086730/kas-tooandja-tohib-tootajate-jalgimiseks-paigaldada-videokaameraid

 

"Kui tööandja saab teada, et juhtus tööõnnetus, hakkab ta juhtunut kohe uurima.  Kui uurimine on läbi, tuleb igal juhul koostada raport või akt hoolimata sellest, kas arsti teatis on saabunud või mitte," ütles Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Lugeja küsib: Üks meie töötaja kukkus tööl. Kuna tal hakkas seepeale jalg valutama, siis viisime ta arsti juurde. Nüüd ootame juba terve kuu arsti teatist õnnetuse juhtumise kohta, aga seda ikka veel pole. Probleem on selles, et töötaja pole saanud haigushüvitist, sest tööandja ei ole esitanud tööinspektsioonile tööõnnetuse raportit. Aga kuidas me saame ilma arsti teatiseta raportit koostada, kas tööandja peab ise arsti käest seda küsima? 

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja kohustus on uurida kõiki tööõnnetusi kohe, kui ta juhtunust teada saab. Kui töötajaga juhtub tööl õnnetus, peab ta sellest kohe tööandjale teada andma, samuti sellest, kui ta jäi õnnetuse tõttu haiguslehele.  Ka õnnetuse pealtnägijatel on kohustus tööandjale juhtunust teada anda.  

 

Edasi loe: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/lugeja-kusib-kas-tooonnetuse-uurimiseks-on-vajalik-arsti-teatis-n258899

 

Lugeja küsib: Minu töötaja andis teada, et ta läheb koos lapsega koolivaheaega veetma riiki, kust tagasi tulles peab jääma eneseisolatsiooni. Töötajal ei ole võimalik tööd teha kaugtööna. Kas pean talle eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Kuna tegemist ei ole tööandjast põhjustatud töötamise takistusega, vaid töötaja enda teadliku otsusega, siis selle aja eest tööandja töötasu töölepingu seadusest tulenevalt maksma ei pea.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2820/kui-kaugtood-ei-ole-voimalik-teha-kas-siis-peab-eneseisolatsiooni-aja-eest-maksma-keskmist-palka

 

Koroonapandeemia jooksul on töötukassas võetud arvele ligi 15 000 inimest, kes on kaotanud töö kollektiivse koondamise käigus. Neist vähemalt 3000 on kas otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga, kuid tegelik turismiga seotud töö kaotanute arv on veelgi suurem.

Turismisektori koondamiste ja pankrottide kohta adekvaatset infot koguda on keeruline. Töötukassa möönab, et kuna tegevusalade klassifikatsioonis turism kui selline puudub, on keeruline otsustada, milline ettevõte tegeleb turismiga otseselt või kaude. Nimelt on toitumisahel turisminduses pikk - turismist sõltub nii toitlustusettevõtja, öömaja pakkuja kui ka transporditeenuse pakkuja, kes kliente sõidutas ja pesumaja, kes majutujate linu ja rätikuid pesi, rääkimata suveniirimüüjatest jms. Kõik nad tegutsevad klassifikatsiooni järgi erinevates valdkondades.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1145056/analuus-turismis-on-too-kaotanud-tuhanded