Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2003

• Postimees

Koalitsioonileppes sisalduval emapalgal ei ole tõenäoliselt tagasiulatuvat jõudu ning see kehtib neile naistele, kes sünnitavad lapse alates tuleva aasta 1. jaanuarist, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

«Mina ei riskiks öelda, millal emapalk kehtima hakkab ega teisi tehnilisi üksikasju enne, kui seaduseelnõu täpselt paigas on,» ütles reformierakondlane Maret Maripuu. «Minu isikliku arvamuse kohaselt puudutab see neid lapsi, kes sünnivad alates 1. jaanuarist 2004.»

Ka tulevane sotsiaalminister Marko Pomerants (Res Publica) nentis, et tõenäoliselt emapalgal tagasiulatavat mõju pole. «Kuskil on see vahe, kuhu piir tuleb tõmmata. Tee või tina, aga paremini ei saa,» tõdes ta. «Loodan väga, et need emad, kes on praegu lapseootel, ei teinud otsust mitte kõmust emapalga kohta, vaid tahtmisest lapsi saada.»

Maripuu sõnul ei võimalda tänavustele sünnitajatele emapalka maksta selle aasta riigieelarve. «Kõik valikud on seotud ju raha hulgaga,» lisas Pomerants.

ES Turu-uuringute valimisjärgse üle-eestilise küsitluse põhjal on toetused lastele ja väikeste lastega peredele, sealhulgas emapalk, rahva kõige suurem ootus uuelt valitsuselt.

Poliitikud polnud veendunud, kas emapalk kehtib ka naistele, kes sünnitavad mitu last järjest. «Loogiliselt peaks ring otsast peale hakkama, pole ju vahet, kas lapsepuhkusele jäädakse töölt või otse puhkuselt,» ütles Pomerants.

Vaidlusi põhjustab ka palga maksmine isadele. «Lapseoote periood on ainult ema pärusmaa. Isal on ainult ootused, mitte ootamine,» lausus Pomerants. «Tundugu see nii seksistlik kui tahes – üksikemasid on palju rohkem kui üksikisasid.»

Samas möönis ta, et seaduses peaks kajastuma isapalga alternatiiv juhuks, kui lapse emaga midagi juhtub.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

U R M A S O R U L A
Fontese palgakonsultant

Vaagides, kui suurt tasu töötajale maksta, tuleks tähelepanu pöörata sellele, millistest osadest töötasu koosneb.

Tööandjal on vähemalt üks kord aastas vaja otsustada töötajate palkade suuruse üle. Võttes aluseks kusagilt loetud või kuuldud info, et müügimees saab palka keskmiselt 7000 krooni, võib selle põhjal tehtud otsus osutuda valeks. Tarvis on teada, kas tegemist on bruto- või netosummaga ning kas ja mil määral lisandub sellele tulemustasu. Samuti võib oletada, et vaja on katta ka ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud.

Näeme, et vaja läheb täpsemat teavet, missugune kogusumma nendest osadest lõpuks moodustub ehk teisisõnu – kui palju müügimehele maksta, et nii tööandja kui ka töövõtja kokkuleppele saaksid. Millised erinevad kogupalga osad Eestis üldse kasutusel on?

Erisoodustusmaks pärsib soodustusi
Võrreldes teistes riikides esineva aastase tasupaketi ülesehitustega, milles võivad lisaks põhipalgale esineda näiteks ettevõtte poolt töötajatele vabatahtlikku pensionifondi või ravikindlustusfondi maksete tegemine, kolimiskulude ja majutuskulude hüvitamine, kindlustusmaksete tasumine jne, on Eestis tasupakettide ülesehitus veel suhteliselt lihtne. Seda mõjutab Eesti maksusüsteem, mis liigitab enamiku selliseid tasusid ja kõik soodustused erisoodustuse alla ning kohustab tööandjat maksma neilt hüvedelt kõik maksud, mis töötasultki.

See ajendab ettevõtet maksma töötajale pigem suuremat palka kui pakkuma kõikvõimalikke soodustusi. Samuti on Eestis niikuinii kohustuslikud ravikindlustusmaks ning pensionifondi tehtavad maksed.

Tulemustasu küünib kuni pooleni aasta põhipalgast
Fontese poolt 2002. aasta suvel läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et enamlevinud tasupaketi osad lisaks põhipalgale on tulemustasu ja garanteeritud lisatasu. Tulemustasu makstakse Eesti ettevõtetes enamasti müügikäibelt/-kasumilt või tükitöölt ning valdavalt 10–50% aasta põhipalgast. Garanteeritud lisatasude all on mõeldud näiteks jõulupreemiat – selle maksmist esineb 24% ettevõtetes (mõnesajast kroonist ühe kuupalgani) –, puhkuse lisatasu jms.

Töötajatele pakutavatest soodustustest on levinumad ühisürituste korraldamine, mobiiltelefoni kulude katmine, ametiauto kasutamise võimalus erasõitudeks, sportimiskulude katmine. Veel esineb suhteliselt suure toetussumma maksmist töötaja jaoks piduliku või traagilise sündmuse puhul ning näiteks tööletuleku ja kojumineku transpordikulude katmist. Esinevate soodustuste nimekiri on muidugi pikem, aga mitmeid neid esineb vaid üksikutes ettevõtetes, enamasti on need ka üsna väikesed summad.

Rõhutada tuleb, et suurema osa Eesti töötajate aastasest tasupaketist moodustavad ikkagi põhipalk ja tulemustasu, mitmetel ametikohtadel lisandub ametiauto kasutamise võimalus ja mobiiltelefoni kulude katmine.

Seetõttu on oluline teada ennekõike nende tasupaketi osade esinemissagedust ja summade suurust ning seda sõltuvalt piirkonnast, kus töökoht asub, majandussektorist ja töö iseloomust.

Äripäev
07.04.03

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Silva Männik

Paljud tööandjad on hakanud rasedaid seadusevastaselt kergema töö andmise asemel ennetähtaegselt koju saatma, millega nad riskivad saada hilisema töötasu hüvitamise nõude.

“Raha keelt mõistavad meie ettevõtjad kõige paremini,” tõdes Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel, kirjeldades seda, kuidas tööandjad hakkavad rasedatega tehtud vigadele mõtlema alles siis, kui kahjunõue saamata jäänud töötasu ja intressidega laual.

Viimasel ajal levima hakanud probleem seisneb selles, et kui lapseootel naise raviarst soovitab viia ta üle kergemale tööle, siis lähevad tööandjad sageli kergema vastupanu teed ja saadavad raseda üldse koju. Kui kergemale tööle asudes oleks haigekassa kompenseerinud rasedale väiksemaks osutunud palga, siis nüüd jääb naine rahata. Kergemat tööd soovitava arsti kirja alusel ei maksa riik ka haigusraha.

Ettevõtte esindaja saadetakse tööinspektsiooni raseda tööst vabastamiseks taotlust esitama. “Terve selle aja istub aga rase kodus ja ootab, millal ta tööle saaks minna, sest täiesti töövõimetu ta ei ole ja endise sissetuleku nimel on ta enne lapsehoolduspuhukusele minekut huvitatud siiski võimalikult kaua tööl käimisest,” kirjeldas Pavel.

Ta lisas, et kolme viimase kuu jooksul on Tartus raseda koju saatmiseks leidnud tööinspektsiooni ukse üles ligi veerandsada ettevõtjat, ja kõigi puhul kulus aega, et nende firmat kahjutasuga ähvardav süsteem lõplikult selgeks teha.

Ühel juhul ootas naine rahata kodus terve kvartali. Kui tööandja lõpuks tööinspektsiooni jõudis, oli tulevane ema juba lapsehoolduspuhkusel. Tagantjärele ei ole aga võimalik talle haigekassast haigusrahasid määrata ja ees ongi vaidlus saamata jäänud sissetuleku pärast.

Ka Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall tunnistas, et tööandjad ei suvatse sageli rasedale kergemat tööd otsida. Õige otsuse tegemiseks on ka arstide õiendid puudulikud, tunnistas ta. “Näiteks kes otsustab sellise ebamäärase hinnangu puhul, nagu “füüsiline ja vaimne pinge”, milline koormus on just täpselt paras,” arutles ta.

Praegu lapseootel olev Janne Kants rääkis, et tema töötab praegu kahe töökoha asemel ühel. Statoilis selgitati talle, et neil kergemat tööd pakkuda ei ole ning soovitati kohe töölt eemale jääda. Lisati veel, et tavaliselt saadakse 3–4 nädala jooksul tööinspektorilt ka nõusolek ja raha makstakse haiguslehe vormis 80% sissetulekust. “See on Statoilis kogu aeg nii olnud ja ma arvan, et mu paberid on nüüdseks juba korda saadud,” ütles Kants. Tööandja selgitas talle, et neil ongi mugavam, kui ta kohe koju jääks, sest vastasel juhul peab raskemad asju tegema keegi teine ning kogu tasustamine ja töökorraldus muutuks keerulisemaks.

Rasedate töö korraldamisel tuleb lähtuda mitmest seadusest
Töölepingu seadus
§ 63. (1) Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks, valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50
§ 4. (1) Rasedat ei tohi kohustada töötama: kõrge õhurõhu tingimustes, punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, plii ja selle mürgiste ühenditega, allmaatööl, öötööl, raskuste käsitsi teisaldamisel.
(2)… Kui tööandjal ei ole võimalik seda teha, peab ta tööinspektori nõusolekul naistöötaja ajutiselt tööst vabastama.

§ 6. Ohutegurid ja tööprotsessid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta
1) füüsilise töö raskus;
2) vaimset või füüsilist väsimust või ülepinget põhjustavad sundasendid ja -liigutused, sealhulgas ka pidev töötamine seistes või istudes, monotoonne töö, kiire töötempo, kõrgendatud tähelepanuga töö ning muud samalaadsed tegurid
3) töötamine üksinda, kui kohe abi kutsumine ei ole võimalik
4) töötamine redelil, tööplatvormil või tellingutel

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Silva Männik

Töötajad nõuavad ebaseaduslikelt lepingutelt sagedamini hüvitist

Seoses teadlikkuse kasvamisega on töötajad hakanud ettevõtetelt sagedamini nõudma hüvitisi neile peale surutud ebaseaduslikelt töölepingutelt, kus põhipalk on alla riikliku alampalga määra.

Tööinspektsioonide kinnitusel tuleb selliseid juhtumeid, kus töötaja põhipalgaks märgitakse alla valitsuse määruses kehtestatud 2160kroonise alampalga jääv summa, väga sageli ette. Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel tunnistas, et viimasel ajal on töötajad muutunud julgemaks ja tulevad tööinspektsioonist nõu küsima ning sagenenud on ka nõuete esitamine tööandjate vastu. “Elav järjekord siin meie ukse taga on kasvanud nii et vähe pole,” märkis ta.

Ettevõtjaid panevad aga kõrvu teritama ja olukorda muutma ennekõike rahasummad, mida töötajad valesti arvestatud palga eest tagasiulatuvalt koos intressidega sisse on nõudnud, lisas Pavel.

Ettevõtete pahameeleks kipuvad nõuded tulema mitte töölepingu kehtimise ajal, vaid siis, kui töösuhe katkeb. Selleks ajaks on isegi suhteliselt väikesepalgalistel töötajatel saamata jäänud summad ja viivised kopsakaks kasvanud. Kohustuslikust alampalgast vähem saadud palgaraha on töötajal võimalik sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni kolme aasta eest.

Pavel toonitas, et läbi ei lähe ka paljude ettevõtjate katsed tööinspektsiooni järelepärimiste peale hakata tagurpidi arvestamisi tegema. Rehkendustes võetakse väljamakstud palk ja märgitakse lisatasud nii palju väiksemaks, et alampalk põhipalgana välja tuleks. “Töötaja peab saama alati palgaga koos tõendi ka selle koostisosade kohta, kus on kirjas, millistest summadest ja alajaotustest palk koosneb,” selgitas Pavel.

Ta tõi näiteks noormehe, kes poolteiseaastase töötamise järel tegi tagasiulatuvad arvestused valesti arvestatud palga kohta ning sai koos viivistega kätte 110 000 krooni. “Tööandja kohustuste hulka lisandub sellelt veel ju ka sotsiaalmaks,” selgitas Pavel. Kaks kasvatajat nõudsid saamata jäänud lisatasude ja nendelt arvestatud viiviste näol endale kaheaastase töötamise eest välja 80 000 krooni, kirjeldas ta.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall täpsustas, et Tallinna piirkonnas eksitakse pigem sellega, et põhipalgaks kirjutatakse lepingus alampalga number ja lisatakse, et see sisaldab juba lisatasusid näiteks töötamise eest riiklikel pühadel või ületunnitöö eest. Samuti on pahatihti unustatud uuendada töölepingus igal aastal muutuv alampalga number.

Põlvamaa tööinspektsiooni juhataja kt Katrin Viilu sõnul on tööandjate peamiseks argumendiks n-ö orjastavate tingimustega lepingule alla kirjutamast tõrkuvale töötajale, et küll ta saab oma alampalga piiri ületava sissetuleku lisatasudega koos kätte.

Analoogilise väite õiguslikkust tulid Viilu juurde kontrollima näiteks Alexela Oiliga töölepingut sõlmida soovinud inimesed. “Neile oli lepingusse märgitud põhipalgaks 10 krooni tund täistööajaga töötamise puhul,” kirjeldas Viilu. “Nad ei kirjutanud sellele lepingule alla, vaid tulid enne nõu küsima.” Viilu selgitas, et kui ka lisatasudega koos küünib palk üle praegu nõutava 2160 krooni, peab põhipalk lepingus olema ikkagi vähemalt alampalga suuruses.

Alexela Oil ASi jurist Toomas Tomson tunnistas, et tankla klienditeenindajatel on tüüplepingud, mis koosnevad kindlast tunnitasust ja sellele lisanduvast osast tankla müügikasumist. Ühes Lõuna Eesti tanklas on tunnitasu ka tõepoolest 10 krooni. Need kaks komponenti annavad kokku alati nõutava palga alammäära, rääkis ta. Oluline on asjaolu, et kui üldiselt peetakse lisatasuks kas tulemuslikuma või rohkem tehtud töö eest tehtavaid väljamakseid, siis Alexela töötaja müügikasumist tulev palgaosa puhul antakse see garanteeritult kokkulepitud tavalise töö eest, toonitas Tomson. “Kuigi me ei ole seda töövaidluskomisjonis läbi vaielnud, arvan ma et see ei ole ebaseaduslik,” lausus ta.

Heli Raidve, omanimelise tööõigusabi büroo juhataja, rääkis, et lubamatult pisikese palgaga töölepingud levivad eriti Tallinnast väljaspool. Seal pole töötajatel raha juristi palkamiseks. Teiseks kardetakse töökohtade pärast, sest uus tööandja võib eelmisega infot vahetades vaidlemishimulist töötajat pelgama hakata. Ka pole seal inimesed harjunud küsimuste tekkides tööinspektsiooni või nõustaja poole pöörduma.

Enamlevinud vead töölepingutes seoses alampalgaga:
Lepingus märgitud põhipalk on alla valitsuse määruses kehtestatud alampalga (praegu 2160 krooni).
Põhipalk on võrdne hetkel kehtiva alampalgaga, kuid töölepingus on klausel, et see sisaldab kõiki võimalikke lisatasusid (nt ületunnitöö eest, töö eest riiklikel pühadel jne).
Põhipalgaks on märgitud varem kehtinud alampalga number, mida on valitsuse määrusega vahepeal tõstetud.

Palgaseadus § 2. (1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
(7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
§ 10. (2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
§ 15. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.
§ 17. Töötaja jaoks soodsaima sätte kohaldamine
Sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaokssoodsaim.

Äripäev
03.04.03