Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2003

• Palgaseadus
• Postimees

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul ei pea paika opositsiooni väide, mille järgi suurendab vanemahüvitis varalist kihistumist.

«Vanemahüvitis kohe kindlasti ei suurenda varalist kihistumist,» ütles minister Rummo tänases online-intervjuus. «Vanemahüvitise näol makstakse lapsega kodus olijale aasta jooksul just niisama palju, kui ta sai enne seda töötasuna. Seega, kui räägime «kihtidest» palgamäärade erinevuse mõttes, jääb kõik samaks.»

Minister Rummo sõnul varaline kihistumine tegelikult isegi väheneb, kuna vanemahüvitise ülemmääraks on kavandatud kolm keskmist palka, mis vähendab kõrgemapalgaliste tulu lapse juurde jäämise korral.

«Samas hakkavad eelnevate tuludeta lapsesaajad saama hüvitist miinimumpalga suuruse toetuse näol,» märkis Rummo.

«Opositsiooni asi ongi avastada ja kritiseerida valitsusliidu ideede nõrku kohti, aga üpris piinlik on, kui selle asemel õhutatakse üldsuses põhjendamatuid hirme ja vaenu,» lisas ta.

Valitsuse poolt ettevalmistatud vanemahüvitise seaduse eelnõu on täna parlamendis esimesel lugemisel.

PM online

Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Gea Velthut-Sokka

Eesti Töötukassa nõukogu arutas täna töötuskindlustusmakse määra ning soovitab jätta selle järgmiseks aastakse muutmata.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta aastaks 2004 töötaja makse suuruseks 1% ja tööandja makse suuruseks 0,5%. Sama suur on maksemäär olnud aastatel 2002 ja 2003.

Töötukassa nõukogu on lähtunud põhimõttest, et maksemäär püsiks pikema perioodi vältel stabiilsena. „Töötukassa nõukogul puudus maksemäära muutmiseks võrdlusbaas, sest töötuskindlustus on toiminud vaid üheksa kuud,“ ütles nõukogu esimees Riivo Sinijärv. „Maksemäära muutmata jätmise põhjus oli ka arvestamine nõukogu osapoolte erinevate ettepanekutega.“

Kui järgmisel aastal maksemäära otsuse langetamise ajaks on osapooled seisukohal, et Töötukassa teenuste osakaalu ei suurendata ning statistilised näitajad on sarnased 2003. aastaga, siis peab nõukogu otsustama maksemäära alandamise, lisas Sinijärv.

Töötuskindlustuse seaduse järgi esitab Töötukassa nõukogu sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks.

Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.

Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,5 kuni 2 protsenti. 2002. ja 2003. aastal oli see 1 protsent. Tööandja makse määr on 0,25 kuni 1 protsent töötajale makstud töötasult. 2002. ja 2003. aastal oli see 0,5 protsenti.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Aivar Hundimägi

Töötajate vallandamiskaitse vähenemine ja tööle ennistamise sisuline kadumine on Keskerakonna hinnangul uue töölepinguseaduse eelnõu suurim puudus.

Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt kaob töötajal õigus töökohta tagasi saada ka sel juhul, kui tööandja on töötaja vallandanud ebaseaduslikult. Tööle ennistamine on asendatud hüvitisega, mille alampiiriks on kahe ja ülempiiriks kuue kuu töötasu, kirjutab keskerakondlasest Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus homse Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris.

Sisuliselt soovitakse seadustada võimalus, kus tööandjal ongi kasulikum ja lihtsam töötaja ebaseaduslikult lahti lasta, kui maksta suuri koondamishüvitisi. Seadustame olukorra, kus töötaja peab vaikides vastu võtma ümbrikupalga ja kus ta ei julge piiksudagi ohutusnõuete puudulikkuse või ületundide eest, sest vastasel juhul kaotab ta töökoha.

Tööle ennistatakse vaid juhul, kui ülemus on sellega päri või kui tegemist on töövõtjate esindaja – usaldusisiku või ametiühingu juhatuse esimehega. On, mõistagi, kiiduväärt, et ametiühingute keskliit suutis tööandjatega kokku leppida trahvides töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, ent olgem ausad, trahviraha ehk sisuliselt topelt koondamishüvitis, ei asenda töökohta, väidab Marika Tuus.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 Oktoober 2003

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Delfi

Tiina Saar, CV Online

Küllap on tuttav olukord, kus keegi Sinu kolleegidest intriigitseb, ülemus raevutseb või on meeskonnas keegi täiesti vastus- ja kohusetundetu inimene. Mis iganes viisil keegi kollektiivis ka vastu ootusi käituda ei otsustaks, on tulemuseks konfliktid ja mürgitatud sisekliima.

On loomulik, et töös aeg-ajalt suhete tasandil probleeme esile kerkib, küsimus on pigem selles, millised on viisid nende lahendamiseks ja kuidas seda teha nii, et kogu kollektiiv sellesse kaasatud ei saaks.

Kas tasub ärrituse korral ühe inimese peale karjuda üle kontori, talle etteheiteid teha ja tema tööd kritiseerida, nii et kõik kuulevad. Või on mõistlikum nelja silma all asjad sirgeks rääkida. Kas saata kolleegile, kelle tööga sa rahul pole, sapise sisuga meil ja siis seda hiljem veel mitmeid kordi edasi-tagasi põrgatada või leida sobiv aeg temaga vestlemiseks.

Väga levinud on töökollektiivides ka see, et probleemset inimest pigem kirutakse tagaselja suitsunurgas, kohvitunnil või MSN–is , selmet talle otse näkku öelda, mis probleeme tekitab. Nii saab küll hetkeks ennast tühjaks laadida, kuid probleeme see ju tegelikult ei lahenda.

Kuigi esmapilgul ei tundu firmasisesed suhtepinged kuigi hirmsad, sest kus neid ei esineks, võib lähemal analüüsimisel selguda, et tegemist on siiski ohtliku asjaga. Nimelt lisaks sellele, et lahendamata konfliktid ja pinevad suhted inimeste vahel sisekliimat rikuvad, mõjuvad nad ka väga otseselt töösooritusele.

Kui koosolekud muutuvad mõne lärmaka kolleegi tõttu ebaproduktiivseks või ei suju meeskonnatöö, sest keegi meeskonnast tõeliselt vastu käib või koostööd pärsib, on tulemuseks tööalane ebaefektiivsus.

Lahendus peitub firma sisekultuuris ja inimestes endis. Milline tahes konflikt on alati kahepoolne. Nii tuleks inimesel, kes kolleegi tülikast käitumisest häiritud, pilk ka enda sisse heita: kas ma olen olnud piisavalt meeldiv ja arusaadav suhtleja, avatud, aus ja lahendusele orienteeritud. Endalt maksaks küsida ka seda, kas oled kolleegi üldse püüdnud probleemist teavitada, või ootad, et asjad ise paika loksuks.

Teine oluline sisekliima mõjutaja on firmakultuur. Tark ettevõtte loob endale reeglid, kuidas omavaheline suhtlus käima peaks ja kuidas asju selgeks vaieldakse. Millal kaasatakse otsene juht ja millal püütakse omavahel kokkuleppele jõuda. Ettevõte peaks soosima võimalikult ausat ja avameelset atmosfääri, igast tekkivast intriigist ja pinevusest peaks saama segamatult koosolekuruumis rääkida. Samuti võib ettevõtte viia firma sees läbi viia suhtlemistreeninguid, kus õpitakse nii aktiivset kuulamist kui peegeldavat suhtlemist, suhtlemistasandeid, aga muid vajalikke tehnikaid oskusliku suhtlemisstiili omandamiseks.

Koosolekuid peaks läbi viima alati selleks valitud inimene, kes siis vajadusel teemat vahetab, sõna annab, katkestab ja suunab. Nii pääsevad löögile ka need, kes muidu verbaalselt võimekamate varju kipuvad jääma.

Suur roll sisekliima kujundamise on ka juhil. Kui juht on avatud, räägib oma töötajatega ka väljaspool arenguvestlusi, on ta pidevalt kursis ka konfliktide ja vastukäimistega. Juht saab vajadusel aidata kaasa probleemide lahendamisele, kui sekkumine vajalikuks peaks osutuma.

Pingelised töösuhted võivad varem või hiljem viia ka tööstressi tekkimiseni. Nii pole mõtet vihameelsust ja vaenu enda rinna najal soojendada, vaid maksaks alati püüda probleemidest rääkida ja lahenduseni jõuda.