Artiklid

Sotsiaalpartnerid Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit alustavad 27. veebruaril läbirääkimisi kehtiva sõitjateveo üldtöökokkuleppe palgatingimuste osaliseks muutmiseks. Olulise muudatusena kavandatakse läbirääkimistel leppida kokku uues töötasu alammääras, mida kohaldatakse nendele bussijuhtidele, kes sõidavad uute avaliku teenindamise riigihanke lepingute sõlmimise järel toimivatel bussiliinidel. Samuti on kavas üle vaadata kehtiva töötasu alammäära tähtajad.

Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai põhjendas läbirääkimiste alustamist terava ja süveneva bussijuhtide puudusega. „Juba täna bussid seisavad, sest juhte ei ole võtta. Sõlmitud lepingute alusel on vedajatel sisuliselt võimatu teha suuremat töötasu hüpet, mistõttu on otstarbekas kokku leppida töötasu alammäär, mis hakkab kehtima uutel avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud bussiliinidel,“ lisas Kattai.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/bussijuhid-ja-tooandjad-hakkavad-miinimumpalka-labi-raakima

Puhkusegraafik tuleb koostada esimese kvartali jooksul ja teha töötajatele teatavaks hiljemalt 31. märtsiks.

Puhkuste ajakavasse märgitakse töötaja põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Samas ei välista seadus võimalust puhkuste ajakavas ette näha muid seadusega ette nähtud puhkusi, näiteks lisapuhkust sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Sellisel juhul antakse muud puhkuste ajavakavas ettenähtud puhkused vastavalt kinnitatud ajakavale. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/01/25/puhkuste-ajakava-peab-valmima-esimese-kvartali-jooksul

Praegu mõtlevad poliitikud ainult valimistele ja endiselt ei taha keegi mõista, et ehitussektori päästaks kriisist ja koondamistest see, kui riik annaks sektorile tööd, rääkis Ehitustrusti juht Kaido Somelar.

“Terve saalitäis inimesi istub ja kõik on targad. See ongi asja kurb pool, et kriisi ajal peab andma sektoritele tööd, et sellest kriisist läbi tulla. Andes tööd, jõuab ka palk töötajateni ja ei ole see koondamine esmatähtis,” ütles Somelar Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/saated/2023/01/24/kaido-somelar-riik-peab-andama-ehitajatele-tood-et-kriisist-labi-tulla

 

  • Paljude organisatsioonidel pole endiselt läbipaistvat tasusüsteemi.

  • Sooline palgalõhe on Eestis iga aastaga vähenenud, kuid see on Eestis endiselt üks Euroopa suuremaid.

  • Õiglase palga juures tuleb arvestada ka turuolukorda, mitte ainult töötajate võrdset kohtlemist.

Ehkki juhid alati ei plaani meestöötajatele rohkem palka maksta, see pahatihti lihtsalt juhtub nii

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120133588/ilmar-pohjala-eestil-on-oiglase-tootasu-vallas-ikka-pikk-tee-minna-oiglane-ei-tahenda-vordset

Hambaravitöötajate palk jääb Eestis keskmiselt 3000 euro juurde, kuid mustvalgele kirjutatud andmed näitavad kätte kümneid hambaravikliinikuid, kus töötajate tasu jääb alla 1000 euro kuus.

Paljud arstid seletavad väikest palka osalise tööajaga, mis on aruandes täistööajaks märgitud, kuid maksuamet näeb valdkonnas ka ümbrikupalku ning dividendi võtmist palga maksmise asemel.
Tartu Dentalplaneti Hambaravi hingekirjas on üks töötaja, kelle keskmine kuupalk jääb 600 euro juurde. Kuidas selline palganumber tekib, ettevõtte omanik ja hambaarst Roman Peets täpsemalt rääkida ei taha. “Ma olen praktiseeriv hambaarst, sellistele küsimustele ma ei oska vastata,” sõ

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/01/24/hambaarstide-palgad-logisevad-maksuamet-voitleb-umbrikupalga-ja-outajatega