Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2007

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Pille Liimal
Eesti töötukassa nõunik

Sellest aastast on rohkematel töötutel võimalus saada töötuskindlustushüvitist ja hüvitist on töötukassast ka lihtsam taotleda.

Samuti hüvitab töötukassa töötajatele ettevõtte maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasusid senisest suuremas summas.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab nüüdsest olema töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul - senise 24 kuu asemel.

See tähendab, et hüvitist on võimalus taotleda ka inimestel, kes on töötuks jäänud lühema töötamise järel või korduvalt töö kaotanud.

Töötul tuleb hüvitise taotlemiseks esitada senisest vähem andmeid, kuna nii töötuskindlustusstaaži kui ka hüvitise suurust hakatakse arvestama tolli- ja maksuametilt saadud andmete järgi.

Töötu peab küll endiselt esitama töötukassale tööandja tõendi, kus on ära näidatud talle makstud tasud ja töötuskindlustusmaksed, kuid seda ainult viimase kolme töökuu kohta.

Tööandja maksejõuetuse korral hakkab töötukassa töötajatele maksma saamata jäänud töö-, puhkuse- ja töölepingu lõpetamise hüvitist senisest suuremas summas.

Kui töötajal on saamata nii palka, puhkusetasu kui ka töölepingu lõpetamise hüvitist, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist palka.

Hüvitist kuni viie kuu tasude eest arvestatakse nõuete liikide kaupa:

* saamata jäänud palk - kuni töötaja kolme kuupalga ulatuses, maksimaalselt kolm Eesti keskmist kuupalka;
* saamata jäänud puhkusetasu - kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, maksimaalselt üks Eesti keskmine kuupalk;
* saamata jäänud töösuhte lõpetamise hüvitis - kuni töötaja kahe kuupalga ulatuses, maksimaalselt üks Eesti keskmine kuupalk.

Allikas: töötukassa

Mis muutub tööandja jaoks töötuskindlustuses 2007. aastal?

kuni 31. detsembrini 2006 Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema kindlustusstaaži 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 24 kuu jooksul.
* Töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse (varem töötu abiraha) saamine nullib varasema kindlustusstaaži.
* Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kuu staaži annab iga kuu, mille eest on tasu makstud ja sellelt kindlustusmakset kinni peetud. Staaži arvestatakse tööandja tõendi (tekkepõhiste) andmete alusel.
* Alla 5 aasta kindlustusstaaži annab õiguse saada hüvitist 180 päeva, 5-10 aastat 270 päeva, 10 aastat ja enam staaži 360 päeva.
* Hüvitise suurus arvutatakse viimase 12 töötatud kuu keskmise töötasu alusel tööandja tõendi andmete järgi, mida võrreldakse maksu- ja tolliameti andmetega.
* Töötuskindlustushüvitisel on maksimumsuurus.

alates 1. jaanuarist 2007 Hüvitise saamiseks nõutav 12 kuud kindlustusstaaži peab olema täitunud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
* Kindlustusstaaži nullib vaid töötuskindlustushüvitise saamine.
* Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes. Ühe kuu staaži saab iga kuu eest, mil tööandja on töötasu välja maksnud ja pidanud sellelt kinni makse. Staaži arvestatakse maksu- ja tolliameti ning viimase 3 kuu puhul tööandja tõendi andmete alusel.
* Hüvitisele on õigus 180 päeva, kui kindlustusstaaž on 56-110 kuud; 270 päeva, kui staaž on 56-110 kuud ning 360 päeva, kui staaži on 111 kuud või enam.
* Hüvitise arvutamisel ei võeta arvesse viimasel 3 töökuul väljamakstud tasusid. Arvesse lähevad neile eelnenud 9 kuul väljamakstud töötasud maksu- ja tolliameti andmete alusel.
* Väikseim hüvitis on 1000 krooni.

Allikas: töötukassa

Üksikasjad

Avaldatud: 29 detsember 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron, Signe Kalberg

Meestest paremat palka saavad naised Eestis vaid metsamajanduses töötades.

Lõhe Eesti naiste ja meeste töötasu vahel on aastaga kasvanud 1,9% ning nagu selgub statistikaameti 2005. aasta uuringust, maksti naistele tunnis 25,4% vähem kui meestele. Kui meeste keskmine brutotunnitasu oli 2005. aastal 55,22 krooni, siis naistel vaid 41,22 krooni.

Mehed teenivad paremat palka ka neis valdkondades, kus domineerivad naised – tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ja ka finantsvahendus. Viimases on lõhe meeste ja naiste tunnitasu vahel eriti suur: kui naistel õnnestub teenida keskmiselt 70 krooni tunnist, siis mehed võivad kiidelda lausa 123-kroonise tunnitasuga. Ometi on naistöötajate osakaal selles sektoris ligi 70%.

Samuti ületab meeste tunnipalk naiste oma haridusvallas, kus meestele makstav keskmine tunnipalk küünib 60 kroonini, naistel aga vaevu 55 kroonini. Sama kehtib ka tervishoius ja avalikus halduses. Naiste keskmine töötasu on kõrgem (umbes 55 krooni tunnist meeste 48 vastu) vaid metsamajanduses, kus naistöötajate osakaal jääb alla veerandi.

Sotsioloog Marju Lauristin selgitab palgavahet naiste lepliku meelega. “Meil on ju väga vähe kollektiivlepinguid ja tööandja on palga individuaalsel tasemel salastanud,” sõnas Lauristin. “Tööandjal on naist kergem survestada, sest naisel on pere ees vastutus suurem.”

Väljapääs sellest olukorrast oleks Lauristini sõnul nii naiste endi kui ka tööandjate suhtumise muutmises: esimesed peaks seisma enda eest, teised peaks aru saama, et inimkapitali pole võimalik panustada ilma naistesse panustamata.

Ometi on ka ametikohti, kus naised teenivad meestest rohkem, märkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. Näiteks võivad meestest parema teenistusega kiidelda naissoost raamatupidajad, vangivalvurid, bussi- ja trollijuhid.

Seda, et reaalses elus teenivadki mehed rohkem, tunnistab ka Põltsamaa Felixi juht Anti Orav. “Viimastel aastatel on palgateema olnud kõige huvitavam valdkond, kuigi rohkem peaks tööst rääkima,” leidis Orav.

Seadus pooldab võrdset palka

•• Mees- ja naistöötajatele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmine on sätestatud palgaseaduses.

••Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

••Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt ei tohi tööandja kehtestada ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamaid töö tasustamise või muid tingimusi kui sama või nendega võrdväärset tööd tegevatele teisest soost töötajale või töötajatele.

••Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul on naiste ja meeste erineva palga probleemi ühiskonnas teadvustatud ja diskussioon on käivitunud paari viimase aasta jooksul.

••Tööinspektsioonidest laekunud informatsiooni põhjal on Eestis siiani tehtud ka mõned sama või võrdväärse töö eest ebavõrdse tasu maksmisega seotud ettekirjutused.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Helve Toomla
jurist

Kas puhkuse ajal hoolduslehel olnud töötajal on õigus pikendada puhkust hoolduslehel oldud aja võrra?

Haiget hooldades ei saa inimene puhata, kuid samas ei maksta hoolduslehte puhkuse ajal välja. Puhkust võib küll hoolduslehel oldud päevade võrra pikendada, kuid tööandja talle teist korda puhkusraha ei maksa. Haigushüvitust ta ka ei saa. Seega on sisuliselt tegu palgata puhkusega.

Tööandja ei saa aga saata inimest palgata puhkusele ühepoolselt. Töötaja peab kirjutama, et soovib puhkuse pikendamist hoolduslehel oldud päevade võrra ja on teadlik, et ta tasu ei saa.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 detsember 2006

• Palgaseadus
• Postimees

Lauri Linnamäe

Ehkki statistika järgi ületas keskmine palk sügisel 9000 krooni piiri, teenib umbes pool eestimaalastest veel praegugi puhastulu vähem kui 5500 krooni kuus, selgub värskest uuringust.

Statistikaameti avaldatud palgauuring lubab üsna kindlalt väita, et ehkki keskmine palk juba läheneb maagilisena näivale 10 000-le, on niinimetatud mediaanpalk, millest suurema ja väiksema palga teenijad jagunevad täpselt pooleks, umbes 7300 krooni.

Kui maksud maha arvata, jääb sellest töötajale kätte viis ja pool tuhat krooni, mis kattub enam-vähem kahelapselise pere vaesuspiiriga.

Sama uurimuse järgi teenib umbes kaks kolmandikku palgasaajaist alla keskmise palga.

«Keskmine palk kui näitaja on olnud kõva kriitika all ja sellel on tõesti omad suured puudused,» tunnistas statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Ta viitas, et keskmise järgi arvutatakse teatavasti ka paljude ametikohtade palgad.

Uuriti esimest korda

Mediaanpalk iseloomustab reatöötaja majanduslikku olukorda paremini kui keskmine palk, kuna viimase paisutavad üles vähesed ülisuure palga teenijad. Statistikaamet avaldas eile mediaanpalga uuringu esmakordselt, kuna mediaanpalka arvutada on märksa töömahukam kui tavapärast keskmist palka.

Statistikaamet arvutas välja eelmise aasta oktoobri mediaanpalga, mis jääb keskmisele palgale viiendiku võrra alla.

Sama suhte järgi võibki statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma kinnitusel teha oletusi ka tänavuste näitajate kohta. «See suhtarv väga kiiresti ei muutu, selleks peaks tööturul toimuma suuri muutusi,» selgitas Kusma. Tema sõnul võib arvata, et tänavu jääb mediaan- ja keskmise palga erinevus 19–25 protsendi vahele.

Et tänavu oli kolmanda kvartali keskmine palk pisut alla 9100 krooni, võib mediaanpalga suuruseks hinnata umbes 7300 krooni. Tegemist pole siiski statistikaameti hinnanguga, vaid Postimehe arvutusega.

Sama arvutuse järgi võib kõige väiksemat palka saava kalapüügisektori mediaanpalga suuruseks hinnata veidi rohkem kui 4000 krooni. Hotelli- ja restoranitöötajate puhul on see näitaja umbes 4500 krooni.

Samas on töötleva tööstuse sektoris mediaanpalk suurusjärgus 10 700 krooni, mis ületab sektori keskmist palka

1900 krooni võrra. See näitab, et tööstussektoris on madala palgaga töötajaid väga vähe.

Eelmise aasta oktoobri andmete põhjal oli suurim erinevus mediaan- ja keskmise palga vahel kinnisvara, rentimise ja äritegevuse alal, kus vahe oli koguni 34 protsenti, selgus statistikaameti kogumikust. Väikseim erinevus oli metsamajanduses: kaheksa protsenti. Mulluse oktoobri statistika järgi teenis 60 protsenti töötajaist alla keskmise palga.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnitasu oli mullu oktoobris 48 krooni, kuid mediaantunnitasu 37,75 krooni. Vaid kolmandikul töötajaist ulatus tunnitasu üle keskmise.

Naised teenivad vähem

Sama uuring näitas ka, et naised teenisid mullu meestest veerandi võrra madalamat tunnitasu.

Meeste keskmine brutotunnitasu oli 55,3 ja naistel 41,2 krooni. Suurim palgalõhe oli finantsvahenduses, kus vaid iga neljas töötaja on meessoost, kuid nende keskmine palk ületab naistöötajate keskmist palka 46 protsendi võrra.

Suurim mediaanpalk oli mullu oktoobris Harjumaal, kus brutotunnitasu oli 42,9 krooni, mis jäi keskmisele tunnipalgale alla 12,1 krooni võrra. Väikseimad olid tunnitasud Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas, mõlemas 29,8 krooni.