Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2006

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Äripäev

Ervin Nurmela
TÜ õigusinstituudi vilistlane

Kogumispensionide seaduse kohaselt on 1983. a ja hiljem sündinutele liitumine kogumispensioniga kohustuslik. Liitumiseks tuleb valida pensionifond. Liitumisavalduse esitamiseks peab olema vähemalt 18aastane.

Alaealisel on võimalik valida endale pensionifond lapsevanema või hooldaja loal. Kui pensionifondi valikut ei tehta, avab Eesti Väärtpaberikeskus ise maksu- ja tolliametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning maksed suunatakse loositud pensionifondi. Fond loositakse kõigi konservatiivse strateegiaga fondide vahel.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 november 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Valitsus kinnitas 2007. aastaks töötuskindlustusmakse määrad, 0,6% töövõtjale ja 0,3% tööandjale. Kas need määrad on teie arvates optimaalsed ja miks?

Olukord tööturul on hetkel veel hea ning seadus võimaldaks makseid järgmisel aastal vähendada maksimaalselt 0,15%. Aga kas selline kosmeetiline langetamine on mõistlik? Kui uskuda pankade prognoose, ootab Eesti majandust ja tööjõuturgu juba järgmise aasta teises pooles ees jahenemine ning töötuse tase võib taas tõusma hakata. Seega tasub olla ettevaatlik.

Olete olnud alati määrade alandamise poolt. Miks mitte määrasid veelgi alandada?

Eesti töötuskindlustussüsteem on rahvusvahelises võrdluses tegelikult efektiivne ja madala maksukoormusega.

Seega võiks tulevikus pigem mõelda töötuskindlustuse ja töötukassa rolli laiendamisele, ning selles valguses peaksid maksumäärad olema jätkusuutlikud. Tuleviku seisukohast on oluline küsimus, kuidas töötuskindlustuse abil tagada töötutele sissetulek, mis võimaldab majanduslikult toime tulla, kuid samas motiveerib kiiresti tööturule naasma.

Kuidas hindate üldist tööandja maksukoormust Eestis?

Eesti maksukoormus on liialt kaldu tööjõu maksustamisele, mis on toonud kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, olgu selleks kas või massiline FIEdeks registreerimine.

Eesti peaks eelkõige vähendama tulumaksu, ja seda mitte 20%ni, vaid 10%ni. Sotsiaalmaksu vähendamist pean poliitiliselt raskesti teostatavaks seni, kuni see on tööandja maks.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 november 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Signe Kalberg

Wendre tehas paneb aastalõpu tellimuste täitmiseks inimesed puhkepäeval tööle.

Paar nädalat tagasi tuli tekke, patju ja madratseid tootva AS-i Wendre juhtidelt käskkiri, et kuni jõuludeni tuleb tootmistöölistel tööle tulla ka laupäeviti, sest nii Vändra kui ka Pärnu tsehhis on puudu töökätest ja olemasolevate tootmisliinidega on tipphooajal viie nädalapäevaga mõnede tellimuste täitmine raskendatud.

Sellise otsuse peale kostis töölistelt nurinat, kuna puhkepäeval töötamise eest pakuti vastutasuks vabu päevi märtsis.

Wendres töötav Merle (kes palus töö kaotamise kartuses oma tegelikku nime mitte avaldada) ütles, et pärast seda, kui juhtkond oli nõus maksma tööl oldud puhkepäevade eest topeltpalka, leidus terve tehase peale vaid mõni üksik inimene, kes keeldus laupäeval tööle tulemast ja ka lisatasust.

Preemia meelitab

“Kui muidu on mu päevapalk üle 300 krooni, siis puhkepäeval töötamise eest tuleb tasuks kuni 700 krooni ja plaani täitmise eest on võimalik saada ka kümme protsenti preemiat,” selgitas Merle. Tema meelest on aasta lõpuks teenitud 1500–2000-kroonine palgalisa inimestele rohkem meeltmööda kui vabad päevad. Kas laupäeval töötamisest keeldunud inimestele võib see hiljem ka ebameeldivusi tuua? Merle arvas, et seda võidakse arvestada tööhinde ümbervaatamisel.

Wendre finantsjuht Veli Piikmann ütles, et puhkepäevadel töötamise vajadus on Vändra ja Pärnu tootmisüksustel ning see puudutab ligi 200 töötajat. AS-is Wendre on tänavu esimest aastat kollektiivpuhkus, suvel kolm nädalat ja talvel 12 päeva. “Seoses pika puhkusega ootasime oma töötajatelt vastutulekut töötada novembri- ja detsembrikuus mõnel laupäeval, ületunnitöö toimub poolte kokkuleppel,” selgitas Piikmann. Ta tunnistas, et mõlemas tootmisüksuses on töötajaid, kellel ei ole võimalik eri põhjustel laupäeval tööle tulla.

“Töötajatele tullakse vastu, kui neil on vaja töölt puududa, samuti ei ole probleemi töötajate vastutulekuga firmale,” kinnitas Piikmann

Tööle sunnib vaid vääramatu jõud

•• Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam selgitas, et seaduse järgi võib töötajat puhkepäeval tööle kutsuda üksnes tema nõusolekul.
•• Kohustus puhkepäeval tööle tulla on siis, kui on tegemist vääramatust jõust tingitud ajutiste tööde tegemisega.
•• Kui töötaja ei nõustu puhkepäeval tööle tulema, ei ole tööandjal õigust töötajat selleks kohustada ega karistada.
•• Käskkirjaga tööle kohustamine ei ole aktsepteeritav.
•• Lisatasuna makstakse päeva- või tunnipalgale juurde vähemalt 50%.
•• Kui on kokku lepitud vaba aja võimaldamises, makstakse puhkepäeval töötamise eest nii nagu tavalisel tööpäeval ja töötajale võimaldatakse vaba aeg puhkepäeval töötatud tundide ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 november 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Anu Ojasalu

Jõulupreemia asenduseks võib olla jõulupidu, mis pakub kõneainet pikaks ajaks.

Kui müügialal töötav Maret sai ühel aastal firmast jõulupreemiaks 2500 krooni, siis järgmisel aastal otsutas juhatus jagada töötajatele vaid kommikotid. “Preemiate maksmist ei ole kusagil ju ette nähtud ja kuna töölepingusse seda ei kirjutata, kasutati juhust ja hiiliti kõrvale,” muigab Maret tagantjärele.

Ettevõtte käekäik ei olnud sel aastal halb, aga Maret arvab, et 2500-kroonine preemia oli juhtkonna kergelt poliitiline rõõmuväljendus tagasivalimise üle. Kolmandaks aastaks neid tagasi ei valitud, sellest ka kommikott. Kuid see on vaid puhas spekulatsioon, tõdeb Maret.

Kõik firmad aga jõulupreemiaid ei maksa. TNT Eesti personalijuhi Katrin Alujevi sõnul ei ole raha kõige parem motivaator, sest selle mõju on suhteliselt lühiajaline. TNT Eesti korraldab töötajatele igal aastal tänutäheks jõulupeo, mis Katrin Alujevi sõnul on alati päris pikaks ajaks kõneainet pakkunud.

Maret pole aga täieliku preemiast loobumisega nõus. “Ehkki öeldakse, et raha on üks halvemaid motivaatoreid, on see tujutõstjana päris hea,” arvas ta. Seda eriti jõulukuul, mil väljaminekud on tavalisest suuremad. Mareti arvates ei kasvata kulutusi kingitused, sest need ei peagi olema hinnalised ja vaesematel aegadel saab alati ise midagi välja mõelda. Küll aga suurendavad kulutusi head traditsioonid – pere seltsis viibimine ja kohtumised sõpradega.

Ka hulgimüügifirmas töötava Kaie sõnul on lisaraha enne kulukaid jõule teretulnud. Tema sõnul on summa alati erinev, parematel aastatel aga kuni pool palgast. Kätte on ta saanud selle olenevalt aastas detsembri keskpaigast kuni jaanuari alguseni. Kaie sõnul on loomulikut hea, kui enne kingiostmist ehk siis enne jõule preemia kätte saab.

Preemia kui sõnum

Maret aga oma sõnul preemiat päris kuu alguses kätte saada ei tahaks, sest siis tunduks see lihtsalt suurema palgana. “Rõhutamaks seda, et tegu on preemiaga, mille saaks ikkagi pühadele kulutada, on nädalake enne päris paras,” ütleb ta.

Küll pooldab ta seda, et töötajaid jõulupreemia suurusest varakult teavitataks, sest kui selle peale lootma jääda ja lõpuks tõesti kommikott või uus pastapliiats saada, siis võib jõulutunne üsna hapu olla.

Ka CV Keskuse turundusjuht Kadri Johanson nõustub, et plaani asendada konkreetne preemiasumma mõne üritusega peab väga oskuslikult esitlema, sest enamasti jätab see töötajatele hapu maigu suhu. Tema sõnul on jõulupreemia maksmisel oluline, et töötajani jõuaks sõnum selle kohta, kuidas töö-andja töötajat väärtustab.

“Kuna Eestis puudub tänu-pühade traditsioon, võiks just jõuluaeg olla see periood aastas, mil tööandja näitab välja tänu oma firma suurima vara ehk töötajate vastu,” arvab Johanson.

Reklaamibüroos töötav Heiki ei tunne oma sõnul tööandja tähelepanuavaldusest jõulupreemia näol puudust. “Meil on jõulupidu ja ühisüritused, sellest piisab,” arvab ta. Töökoht on ka preemiata meeldiv.