Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24

Tarbija24.ee avaldab kahe lugeja küsimused, millele andis vastuse tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

Küsimus: kas erafirmale raskel ajal võib töötajaid saata 3 kuuks palgata puhkusele?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam:
Töötaja võib saata palgata puhkusele üksnes töötaja nõusolekul. Soovitatav on kokkulepe kirjalikult vormistada ning kokkuleppes näidata palgata puhkuse alguse ja lõpu kuupäevad.

Küsimus:
Noor tüdruk läks ülikooli kõrvalt ööklubisse tööle, lepingut muidugi ei teinud. Ja probleem ongi nüüd käes, makstud on ainult veerand palgast ning inimesed (ööklubi omanikud) enam telefonidele ei vasta. Kas peaks pöörduma töökaitseinspektsiooni?

Niina Siitam:
Töötajal on võimalik töösuhte tunnustamiseks ja maksmata palga nõudes pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Selleks, et vältida tekkida võivaid olukordi, kus töölepingut ei sõlmita või palka ei maksta, tuleks töötajal nõuda või vähemalt püüda nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist, kus oleks märgitud kõik töölepingu kohustuslikud tingimused. Kui tööandja mingil põhjusel seda siiski ei tee, on võimalik nõuda tööandja kohustuse täitmist töövaidlusorgani kaudu.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Andrus Karnau

Töötukassa nõukogu läks lõhki maksutõusu küsimuse pärast, selle teema arutamine jätkub aprillis.

Ühelt poolt oli esmaspäeva hommikul töötukassa nõukogu liikmete laual ettepanek tõsta töötukindlustumakse, sest kiirelt kasvav tööpuudus on kassa kulusid ettenägematult kasvatanud. Teisalt aga leidis osa töötukaasa nõukogu liikmeid, et üleöö uusi makse inimestele ja ettevõtetele panna pole sobilik.

Töötukassa nõukogus tööandjate keskliitu esindav Tarmo Kriis märkis, et nõukogu liikmed jäid eri seisukohtadele. Arutelu jätkub aprillis.
Kriis kinnitas, et tööandjad on igal juhul maksutõusu vastu.

«Järjekordne maksutõus on välistatud, kuni pole selge, kui palju avalik sektor ja töötukassa sealhulgas, kavatseb kokku hoida kulusid,» lausus Kriis. «Praeguse kriisi ajal minna tööjõukulude suurendamise teed on väga lühinägelik.»

Praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimese palgast 0,6 ja tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti ühe töötaja brutopalgast. Mullu sügisel kinnitas valitsus niigi juba maksutõusu. 1. juulist tõusevad maksumäärad vastavalt 1 ja 0,5 protsendini.

Töötukassa juhid soovisid, et nõukogu kinnitaks täna veel ühe maksutõusu ettepaneku ja sätestaks maksuks vastavalt 2 ja 1 protsenti.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Andrus Karnau

Kiirelt kasvav tööpuudus ja eelarvedefitsiit seab löögi alla mullu suure sõnasõja saatel vastu võetud töölepinguseaduse need punktid, mis lubavad senisest suuremaid hüvitisi töötuks jäänud inimestele.

Kuna tööandjate keskliit on vastu töötuskindlustuse maksu tõusule, aga töötukassa juhid leiavad, et seniste maksumääradega ootab kassat pankrot, siis ähvardavad löögi alla sattuda värske töölepinguseaduse sätted. Töötukassa juhtide hinnagul jääb kassa tänavu 1,5 miljardi krooniga miinusesse, see oleks pool kassa reservidest.

«Võib-olla töötukassa ei pea kõiki ülesandeid täitma, mida seadus temalt praegu nõuab,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»
Praegu omal soovil töölt lahkunu ei saa töötukassalt sentigi, 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.

Kriisi arvates tuleks majanduskriisi tõttu üle vaadata kõik hüvitised, mida töötuks jäänutel on õigus saada.
«Nii viletsas majandusolukorras nagu praegu tuleb kõiki meetmeid ilma valehäbita kaaluda, sest olukord on kiiresti halvenenud ja eelnevad kokkulepped kaotavad oma mõtte,» ütles Kriis.

«Kindlaid ettepanekuid meil ei ole, me võtaks aega, et need sõnastada,» lausus Kriis hüvitiste võimalike kärbete kohta.

Ametiühingujuht Harri Taliga lausus, et kui uus töölepinguseadus ei sobi ettevõtjaile, tuleb vana seadus uuesti kasutusele võtta.
«Töötushüvitiste määra tõus on uues seaduses lahutamatult seotud koondamiste korra muutusega,» lausus Taliga. «Kui tööandjad tahavad, siis võime vana koondamiste korra juurde tagasi minna. Aga ma kahtlen selles, et nad tahavad.»

Taliga märkis, et Eesti töötuskaitse maksud on niigi euroliidu vähima lubatud taseme lähedal. Tööandjate panus sellesse peaks olema suurem, niigi on ebaõiglane, et tööandjate panus on kaks korda väiksem palgatööliste omast.

Töötukassa võimekus tasuda hüvitisi töötuks jäänud inimestele tuli üleöö teemaks eelmisel reedel, mil töötukassa juhtkond teavitas nõukogu liikmeid soovist tõsta maksumäärasid kolmekordseks. Vastasel korral ähvardab kassat rahatuks jäämine juba selle aasta lõpul, sest tööpuudus on kasvanud arvatust kiiremini.

Kuigi töötukassa lootis nõukogult heakskiitu sellele plaanile juba täna hommikul, siis nõukogu maksutõusu küsimuses kokkuleppele ei jõudnud.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Jan Jõgis-Laats

Töötajate kindlustusmakse tõuseb 0,6 protsendilt kahe protsendini brutopalgast.

Täna kogunev töötukassa nõukogu kinnitab tõenäoliselt töötuskindlustusmakse määra planeeritud suurema tõusu alates

1. juulist, kuna aina halvenev majandusolukord ning kasvav töötute arv ähvardab vastasel juhul töötukassa reservid aasta-paariga olematuks muuta.

Praegu peavad töötajad maksma kindlustushüvitisena 0,6 protsenti oma brutopalgalt ning tööandja lisab sellele 0,3 protsenti. Novembris kinnitas valitsus tänavu 1. juulil jõustuvateks uuteks maksumääradeks vastavalt üks protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõdes eile Päevalehele, et tänavuseks planeeritud maksumäära tõusust muutunud oludes ei piisa. „Nõukogu peaks tegema valitsusele ettepaneku, et vahendeid ei jätku, ning juhatus teeb nõukogule ettepaneku tõsta maksemäärad maksimumini ehk vastavalt kahe ja ühe protsendini,” lausus ta.

Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingujuht Harri Taliga nentis, et uue eelarve ja uute maksumäärade arutelu on osalt tingitud sellest, et tänavuse eelarve kinnitas töötukassa mullu novembris, lähtudes toonasest valitsuse majandusnägemusest. „Selge on, et nüüd on asjad veel keerulisemaks läinud,” rääkis Taliga. „Viimane töötukassa prognoos lähtub mustast stsenaariumist, kus võib-olla tuleb maksta hüvitist enam kui 40 000 inimesele. Seni on maksimum olnud 12 000 inimest aastas.”

Reservid võivad sulada

Kindlustusmakse tõusu põhjendas Meelis Paavel asjaoluga, et vastupidisel juhul võivad töötukassa aasta alguses 3,1 miljardi kroonini ulatunud reservid sootuks kokku sulada.

„Tänavu võib kuluda orienteeruvalt üle poole reservidest ja maksemäära tõstmise ettepanek ongi tehtud tulenevalt loogikast, et töötukassa ei tohi oma vahenditega minna miinusesse,” selgitas Paavel.

Seda, kas seadusega lubatud töötuskindlustuse maksimummäärasid peaks muutma, Paavel hinnata ei soovinud. „Juhatuse ülesanne on teha nõukogule ettepanekuid kehtiva seaduse piirides. See, kas vaadata poliitikaid ümber, on juba teiste inimeste pädevuses,” märkis ta.

Hüvitis kuni pool aastat

•• Töötukassa alustas tegevust 2002. aastal, kindlustushüvitisi hakati väljastama 2003. aastast. Algselt jagunes töötuskindlustusmaksu määr tööandja ja töötaja vahel suhtega 0,5% ja 1% brutopalgalt, 2006. aastal kinnitas valitsus maksumäärad vastavalt 0,3 ja 0,6 protsendile.

•• Hüvitist saab sunnitult töötuks jäänud inimene, kes on töötanud ja kindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 jooksul. Eelmise aasta lõpus oli Eestis kindlustatuid 652 268.

•• Praeguses eelarves ootab töötukassa tänavu kindlustusmaksetena ja investeeringutuluna 1,102 miljardit krooni. Selle alusel eeldas töötukassa tänavuseks hüvitiste mahuks 713 miljonit, kollektiivse koondamise hüvitisteks 118 miljonit ning tööandja pankroti hüvitisteks 107 miljonit krooni.