Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Ettevõte tegi pankrotiavalduse, seda arutatakse lähiajal. Õhus on võimalus, et ettevõte läheb üle teisele firmale. Mina ei soovi, et mu tööleping üle läheks. Kas keeldumise korral saaksin hüvitist ja millisel alusel siis leping lõppeks? Kas fakt, et töölepingus muutub tööandja nimi, on töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise ja töö ümberkorraldamisega? Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel?

Et­tevõtte üle­mi­ne­ku kor­ral jää­vad se­ni­sed töö­le­pin­gud keh­ti­ma, ole­ne­ma­ta töö­ta­ja või tö­öand­ja soo­vist. Tö­öand­ja ni­me muu­tus töö­le­pin­gus ei tä­hen­da sel­le tin­gi­mus­te muut­mist seo­ses toot­mi­se või töö ümber­kor­ral­da­mi­se­ga ega an­na päris kindlasti võima­lust le­pin­gut TLS § 82 alu­sel lõpe­ta­da.

Kui tö­öand­ja va­he­tu­mi­se tõttu töö­tin­gi­mu­sed olu­li­selt hal­ve­ne­vad, võib töö­ta­ja nõuda kõnea­lu­se sät­te alu­sel le­pin­gu lõpe­ta­mist. Tin­gi­ma­ta tu­leb siis aval­du­ses konk­reet­selt näi­da­ta, mil­li­sed töö­tin­gi­mu­sed ja kui­das on just tö­öand­ja va­he­tu­mi­se tõttu olu­li­selt hal­ve­ne­nud. Omal soo­vil või pool­te kok­ku­lep­pel võib töö­ta­ja mui­du­gi le­pin­gu lõpe­ta­da, kuid hüvi­tist sel ju­hul sea­dus et­te ei näe.

•• Kas ja millisel juhul on tööandjal õigus avada töötaja nimele tööaadressile tulnud kirju? Tööandja väitel on tal selleks permanentne seaduslik õigus.

Tö­öand­ja võib kee­la­ta oma si­de­va­hen­di­te (ar­vu­ti, te­le­fo­ni jms) ka­su­ta­mi­se isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, sh ka kir­ja­va­he­tu­se pi­da­mi­seks, kuid see ei tä­hen­da min­git per­ma­nent­set õigust ava­da ja lu­ge­da töö­ta­ja era­kir­ju.

Põhi­sea­du­se § 26 ja § 43 ko­ha­selt on erae­lu puu­tu­ma­tu ja igaühel on õigus sõnu­mi­te sa­la­du­se­le. Õi­gus sõnu­mi­te sa­la­du­se­le on ta­ga­tud ka isi­ku töö- või ame­ti­ko­hal. Nii on leid­nud Eu­roo­pa inimõigus­te ko­hus, mis ühes ot­su­ses kin­ni­tas, et töö­ko­halt isik­li­kel eesmär­ki­del saa­de­tud elekt­ron­kir­ja­de jäl­gi­mi­se­ga­gi rii­va­tak­se sõnu­mi­te sa­la­du­se õigust.

(Vt Ees­ti Va­ba­rii­gi põhi­sea­dus. Kom­men­tee­ri­tud väl­jaan­ne, 2008, lk 358).

•• Lugesin, et enne 2003/04. õppeaastat kõrgkooli astunud üliõpilased saavad õppepuhkust juhul, kui nad õppisid kaugõppes. Mida aga tähendab seaduses mõiste „osakoormusega õpe”?

Osa­koor­mu­se­ga õppe mõis­te on an­tud üli­koo­li­sea­du­ses § 23 lg 2: osa­koor­mu­se­ga õppes täi­dab üliõpi­la­ne iga õppeaas­ta lõpuks õppe­ka­va ko­ha­selt täit­mi­se­le kuu­lu­va õppe ma­hust ku­mu­la­tiiv­selt vä­hem kui 75%. Üli­koo­li nõuko­gu võib keh­tes­ta­da osa­koor­mu­se­ga õppes õppe­ka­va ko­ha­selt täit­mi­se­le kuu­lu­va õppe ma­hu alam­pii­ri. Ana­loog­ne sä­te on ka kut­seõppea­su­tu­se sea­du­ses ja ra­ken­duskõrg­koo­li sea­du­ses.

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se ko­ha­selt on õppe­puh­ku­se nõude õigus ai­nult nen­del õpi­las­tel või üliõpi­las­tel, kes oman­da­vad kut­se- või kõrg­ha­ri­dust osa­koor­mu­se­ga õppes. Eran­diks on need õpi­la­sed, kes en­ne 2004/05. õppeaas­tat läk­sid kut­se­kesk­ha­ri­dust and­vas­se koo­li õhtu­ses­se või kaugõppeo­sa­kon­da, ning üliõpi­la­sed, kes en­ne 2003/04. õppeaas­tat asu­sid õppi­ma kaugõppes – nei­le on säi­li­ta­tud õigus saa­da õppe­puh­kust täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se alu­sel.

•• Töötan ettevõtte tütarfirmas. Emaettevõte soovib mind üle tuua emaettevõttesse koos kõigi seniste õiguste ja kohustustega (ka saamata jäänud puhkus, tööstaaÏ jne) ja väidab, et minu jaoks ei muutu midagi, üksnes tööandja nimi. Kuid emaettevõttel on ühtlasi plaan mind pärast ületoomist koondada. TööstaaÏi on alla viie aasta, koondamis-hüvitist oleks õigus saada kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kui mind koondatakse kuu aega pärast emaettevõttesse ületoomist, siis kas see tähendab, et saan ka vähem koondamishüvitist? Emaettevõte ise väidab, et kuna õigused ja kohustused tulevad koos minuga üle, saab koondamishüvitist ikka kuue kuu keskmise palga ulatuses ja töötaja ei kaota midagi. Kas mul on põhjust selles kahelda?

Nii tütar­fir­ma kui ka emaet­tevõte on tõen­äo­li­selt eri ju­rii­di­li­sed isi­kud, s.t ka eri tö­öand­jad. Ühe töö­ta­ja üle­vii­mi­ne või -too­mi­ne pool­te kok­ku­lep­pel ühelt tö­öand­jalt tei­se­le ei ole võima­lik. Et tei­se fir­mas­se töö­le asu­da, tu­leb eel­mi­ne töö­le­ping lõpe­ta­da, maks­ta lõppar­ve, sh hüvi­tis ka­su­ta­ma­ta puh­ku­sep­äe­va­de eest. Al­les seejä­rel on võima­lik ema­fir­mas töötajaga uus töö­le­ping sõlmi­da.

Uues töö­le­pin­gus võib kok­ku lep­pi­da, et pi­de­vat töös­taaži ar­ves­ta­tak­se ala­tes ajast, mil küsi­ja eel­mi­se tö­öand­ja juu­res töö­le asus, ja ka kõik muud töö­le­pin­gu tin­gi­mu­sed võivad ol­la eel­mi­se le­pin­gu­ga võrrel­des sa­mad. Puh­kust­ki võib an­da en­ne tö­ö-aas­ta täi­tu­mist uue tö­öand­ja juu­res.

Koon­da­mi­se kor­ral jääb sel­li­sel ju­hul pi­dev töös­taaž ja hüvi­ti­se suu­rus sa­ma­su­gu­seks, s.t se­da tu­leb maks­ta ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• Palgaseadus
• Postimees

Kui seni maksid mõned Eesti suurfirmad oma töötajatele lapse sünni puhul 10 000 krooni toetust, siis majanduslikult rasketel aegadel on sellest loobutud.

Mobiilioperaator EMT on siiani oma töötajaid meeles pidanud nii pulmade, lapse sünni kui ka juubeli puhul. Näiteks võib isa lapse sünni puhul võtta viis tööpäeva puhkust, kusjuures tema palk säilib. «Varem sai pere kingiks ka 10 000 krooni, aga seda tänavu kahjuks enam maksta ei saa,» sõnas EMT pressiesindaja Kaja Sepp Postimees.ee-le.

Ta lisas, et väga suurt kokkuhoidu sünnitoetusest loobumine ettevõttele ei anna, kuid praegustes majandusoludes peeti õigemaks sellest koobuda.

Küll aga pole ettevõte loobunud juubilaride meelespidamisest. Neile tehakse ka tänavu firma poolt kingitus. Samuti võivad ka tänavused abiellujad enne pulmi võtta viie tööpäevase puhkuse koos palga säilitamisega.

Pank loobus sünni- ja matusetoetusest

Oma senist lisatoetuste süsteemi on kärpinud ka Swedbank. «Enam ei maksa me näiteks toetusi matuste või lapse sünni puhul - sellistel puhkudel toetavad inimest riik ja omavalitsus,» teatas panga pressiesindaja Kristi Künnapas. Seni said uue ilmakodaniku vanemad 10 000 krooni, matusetoetus oli 5000 krooni.

Mõnevõrra vähendati ka staažikate töötajate meelespidamiseks ette nähtud soodustusi. Kui seni said 10 aastat pangas töötanud inimesed 5000 krooni suurust staažipreemiat, siis nüüd vähenes see summa 1000 krooni võrra. Kui palju toetustest loobumine raha kokku hoida annab, ei soostunud pank ütlema.

Erakordsete sündmuste puhul makstavatest lisatoetustest pole aga loobunud Prisma Peremarket. Lapse sünni puhul saab pere ettevõttelt 500-kroonise kinkekaardi, lähedase kaotuse puhul makstakse aga 5000 krooni toetust.

Samalaadseid toetusi maksti mullu ka mõnes riigiasutuses. Näiteks eelmisel aastal oli presidendi kantselei palgajuhendis sätestatud 2000-kroonine toetus lapse sünni, abiellumise, juubeli ning lähedase surma puhul. Kuid nende maksmisest loobuti selle aasta jaanuaris.

Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Ini­me­si oo­da­tak­se ik­ka sa­mal aad­res­sil, bürood on nüüd kauem avatud.

Ku­nin­gas on sur­nud, ela­gu ku­nin­gas – 1. maist ka­dus iga­vik­ku pik­ki aas­taid te­gut­se­nud töö­tu­rua­met (TTA). Töö­tuid ja tö­öot­si­jaid tee­nin­dab nüüdsest töö­tu­kas­sa, sel­le ni­me all jät­ka­vad TTA en­di­sed esin­du­sed te­ge­vust igas maa­kon­nas ja val­da­valt ka sa­mas ko­has – Tal­lin­nas aad­res­sil End­la tä­nav 4.

Põlt­sa­maa ja Ki­viõli büroo alus­ta­sid eil­sest tööd uu­tes ruu­mi­des, 1. juu­nil ko­lib Ku­res­saa­res uu­de koh­ta töö­tu­kas­sa Saa­re­maa osa­kond. Te­ge­vu­se lõpe­ta­sid Türi ja Otepää klien­di­tee­nin­dus­punkt, ütles töö­tu­kas­sa ava­li­ke su­he­te peaspet­sia­list Anu Oja­sa­lu. Kok­ku tee­nin­dab töö­tu­kas­sa klien­te 26 esin­du­ses üle Ees­ti.

Kõik ko­hus­tu­sed ja õigu­sed, mis olid töö­tu­rua­me­ti klien­ti­del ku­ni 30. ap­ril­li­ni TTA ees, on neil 1. maist Ees­ti töö­tu­kas­sa ees. Ehk siis: kõik koh­tu­mi­sed ja kok­ku­lep­ped on en­di­selt jõus.

Nimi pole oluline

Tea­ted ka­he asu­tu­se ühi­ne­mi­sest olid kõigis töö­tu­rua­me­ti esin­dus­tes üle­val ap­ril­li al­gu­sest. Ei­le hom­mi­kul Tal­lin­nas töö­tu­kas­sa ehk en­di­se töö­tu­rua­me­ti esin­dus­se sam­mud sead­nud ini­me­sed, ke­da Päe­va­leht küsit­les, pol­nud sel­lest mi­da­gi kuul­nud. „Ja mis seal va­het oleks?” ar­vas end töö­tu­na ar­ve­le võtma tul­nud en­di­ne tee­nin­dustöö­ta­ja Eve. Ai­var, kes oli tul­nud töö­pak­ku­mi­si vaa­ta­ma, oli tä­he­le pan­nud, et nüüdsest avab asu­tus hom­mi­ku­ti uk­sed va­rem.

Kui üld­se mi­da­gi tä­na-hom­me klien­di jaoks muu­tub, siis ai­nult mu­ga­va­maks, võib jä­rel­da­da Oja­sa­lu sel­gi­tu­sest. „K­lient saab nüüd pöör­du­da töö­tu­kas­sas­se tal­le so­bi­va­mal ajal, sest pi­ken­da­si­me klien­di­tee­nin­du­se ae­gu,” ütles ta. „Kõigis büroo­des on nüüd ole­mas in­fo­laud, kus tö­öot­si­ja saab kät­te es­ma­se in­fo tee­nus­te, hüvi­tis­te ja toe­tus­te koh­ta ning abi aval­dus­te täit­mi­sel.” Töö­tu­na ar­ve­levõtmi­seks, töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se ja töö­tu­toe­tu­se taot­le­mi­seks va­ja­li­ke do­ku­men­ti­de pu­hul muu­da­tu­si po­le, kuid aval­dus­te vor­mid, mi­da ini­me­sed täit­ma pea­vad, on liht­sa­mad. Töö­tu­ru­tee­nus­te va­lik on esial­gu sa­ma, ent muu­tu­si on kon­sul­tan­ti­de töö­kor­ral­du­ses. Nüüdsest töö­tab osa kon­sul­tan­te juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­te­na, osa töö­va­hen­dus­kon­sul­tan­ti­de­na. Esi­mes­te üle­san­ne on ai­da­ta tö­öot­sin­gu­tel roh­kem tu­ge va­ja­vaid ini­me­si. „Suu­red muu­da­tu­sed ei sünni üleöö, kuid iga-päe­va­ses klien­ti­de tee­nin­da­mi­ses ei to­hiks tõrkeid tek­ki­da,” kin­ni­tas Oja­sa­lu.

Töö­tu­kas­sa maa­kond­li­ke osa­kon­da­de koos­seis on suu­re­ne­nud kok­ku li­gi sa­ja töö­ta­ja võrra, eelkõige võeti kas­va­nud töö­ma­hu tõttu juur­de töö­va­hen­dus­kon­sul­tan­te ja juh­tu­mi­kor­ral­da­jaid. En­di­si töö­tu­rua­me­ti töö­ta­jaid on töö­tu­kas­sas kaks kol­man­dik­ku, se­ni­ne TTA pea­di­rek­tor ühi­ne­nud asu­tu­ses ei jät­ka. Tal­lin­na büroo töö­ta­ja­te arv jäi esial­gu sa­maks.

E-teekond

Töötukassa uuendused
2009–2010 algus:

•• 1. juulist saab tööandja koondamishüvitise taotluse esitada riigiportaali kaudu.

•• Septembris rakendub esimene osa uuest infosüsteemist.

•• 2009. aasta lõpus peaks olema võimalik esitada töötuna arvelevõtu avaldust riigiportaali kaudu.

•• 2010. aasta alguses rakendub uus infosüsteem. Valmib töövahendusportaal.

Allikas: töötukassa infoleht

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus kordas tänasel koosolekul varemgi väljendatud seisukohta, et uue töölepingu seaduse jõustamine ilma töötuskindlustushüvitiste tõstmiseta ei ole vastuvõetav ning pidas otstarbekaks lükata mullu kevadel kokkulepitud tööõiguse ja töötuskindlustuse muudatuste pakett edasi kuni 1. jaanuarini 2011.

EAKLi juhatus arutas põhjalikult mitut varianti ning jäi kindlaks põhimõttele, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada nii, et 1. juulist k.a. rakenduksid ainult tööandjaile ja valitsusele kasulikud uuendused, kuid töötajaile soodsad sätted lükkuksid tulevikku. „Vaagisime kõigi võimaluste plusse ja miinuseid,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Ülekaalus oli seisukoht, et kui praegusel kriisiajal oleks seaduse täismahus jõustamine liiga kulukas, siis tuleb selle ellurakendamisega oodata ajani, mil majandus taas tõusule pöörab.”

Lisaks leidis Ametiühingute Keskliidu juhatus, et seaduse tekst vajab veel mitmes osas täpsustamist.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00