Üksikasjad

Avaldatud: 14 mai 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Rahandusministeerium

Vastavalt valitsuskabineti otsusele saatis rahandusministeerium täna partneritele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis toob muudatused füüsilise isiku maksustatavast tulust mahaarvamistes.

Eelnõuga kaotatakse ametiühingule tasutud sisseastumis-ja liikmemaksude ning tasutud õppelaenu intresside tulust mahaarvamise õigus. Teiste koolituskulude tulust mahaarvamist eelnõu ei puuduta.

Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010 ning puudutab pärast seda kuupäeva tehtavaid makseid. Riigieelarvele avaldab mahaarvamiste piiramine mõju 2011. aastal.

Eelnõuga saab tutvuda aadressil http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=256510.

Lugupidamisega,

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit peab võimalikuks töötuskindlustusmaksete tõstmist 4%-ni, kuna see on hädavajalik tagamaks töötukassale eurole üleminekuks vajalikud reservid. Selleks et jõustada uue töölepingu seadusega kaasnev koondamishüviste regulatsioon muutumatul kujul võiks tööandjate maksemäär tõusta kehtivalt 1%-lt maksimaalse 1,5%-ni.

„Ettevõtjatel on täna kaks selget prioriteeti- jõustada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon kokkulepitud ajal 01. juulil ning liituda eurotsooniga hiljemalt 01.01.2011.a.“, ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Töötukassa on jätkusuutlik organisatsioon nin selle eelarve ei saa erinevalt riigi eelarvest olla defitsiidis, seega peavad tööturu osapooled olema valmis tagama selle piisava rahastamise“, lisas Kriis.

Tööandjate Keskliit kordab oma nõudmist kehtestada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon muutumatul kujul alates 01. juulist 2009.a., kuna vastasel korral ähvardab ettevõtlust pankrottide laine, mis viib tööhõive veelgi ulatuslikumasse langusse.

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 13. mail 2009

Üksikasjad

Avaldatud: 14 mai 2009

• Palgaseadus
• Delfi

Ei valitsus ega riigikogu pole eelarvekärbete raames arutanud keskmise palgaga seotud põhiseaduslike institutsioonide töötasude alandamist, kuid nii rahandusministeeriumi kui riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe arvates väärib teema arutamist.

"Valitsus ei ole eelarvekärbete raames eraldi diskuteerinud põhiseaduslike institutsioonide eelarvete või palkade kärpimise üle. Küll aga on kõik ettepanekud ka põhiseaduslikelt institutsioonidelt oodatud, mis muuhulgas võivad puudutada ka keskmise töötasuga seotud palkade ülevaatamist," kinnitas Delfile rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Samamoodi ei ole arutanud koefitsentpalkade kallale minekut ka riigikogu põhiseaduskomisjon. "Praeguse raske majanduskriisi ajal on see täiesti mõistetav ja aktsepteeritav, niisugune ettepanek on signaal meile kõigile," kommenteeris põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Delfile president Toomas Hendrik Ilvese kavandatavat kaheksaprotsendilist oma palga kärpe ettepanekut.

Samas ei ole põhiseaduskomisjoni esimehe kinnitusel tegemist sugugi ühese ja lihtsa küsimusega: "Kindlasti me ei saa seda presidendi avaldust võtta kui kategoorilist nõuet või käsku, küll aga võib see olla initsiatiiviks mingi seadusemuudatuse algatamiseks. Siin peab ka mõtlema, kas see kõik saab olema ajutine või alaline ja nii edasi."

"Üks oht on see, et president teeb ja teised institutsioonid ei tule kaasa, mis jätab teistest institutsioonidest avalikkuses mitte just kõige parema mulje," rääkis Linde. Teine probleem peitub asjaolus, et niiviisi võibki jääda avalikkusele mulje, et oma palgaga tegelemine ongi üks põhiseaduslike institutsioonide olulisi ülesandeid.

"Me oleme alati üritanud teha, et see ei oleks nende rida. Keegi ei tohiks iseenda palgaga tegeleda, on isegi riigikogu kohta riigikohtu otsus. Idee oligi selles, et ei tekiks mingisugust avalikku üleüldist vähempakkumist," märkis põhiseaduskomisjoni esimees.

"See võib kätkeda endas ohtu, et ei pea oma igapäevatööd tegema, piisab sellest, kui lihtsalt räägime oma palga vähendamise vajadusest ja kõik räägivad, et ongi väga tore institutsioon. Kuldset keskteed täna ma leida ei oska."

Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0, peaministri ametipalga koefitsient on 6,0 keskmist palka, ministri ametipalga koefitsient on 5,5, Kaitseväe juhataja ametipalga koefitsient on 5,0.riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5, õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 5,5, riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0, riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 5,5, ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,5, maa-, linna- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,0.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Riigikogu rahanduskomisjon tegi olulise muudatuse pensioni teise samba sissemaksete hüvitamise skeemi juurde, mille kohaselt säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.

„Eelmises väljatöötatud kavas oli üks puudujääk, mis ei arvestanud küllalt korrektselt sellega, et mehed ja naised lähevad kuni aastani 2016 pensionile erinevas vanuses,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor erakonna teates.

Esialgses II samba hüvitamise skeemis oli õigus 2+4 süsteemi säilimisele isikutel, kes on sündinud 1951 ja varem.

Tänased pensionieelikud, kes on sündinud 1954 ja varem, saavad teha oma kontohaldurile avalduse selle aasta 1. oktoobrist – 30. novembrini, mille alusel säilib neile 2+4 süsteem.